Leedu parlament lõpetas kevadhooaja kiirsõjaga

Hoolimata asjaolust, et ametlikult kestab seimi kevadine istungjärk 10. märtsist 30. juunini, pidid saadikud suvetööle kogunema veel üleeile ja eilegi. Selleks, et otsad kokku tõmmata ja vigu parandada.

Juba esmaspäeval otsustas parlament, et kuigi Leedu lubas ELi astudes Ignalina tuleva aasta lõpuks kinni panna, korraldatakse 12. oktoobril koos seimi valimistega referendum, kus küsitakse, kas rahvas oleks nõus tuumajaama 2012. aastani töös hoidma.

Nimelt tuleb 70 protsenti Leedu elektrist ikka veel sealt ja jaama sulgemise korral ennustatakse vooluhinna tõusmist umbes kaks korda.

Rahvahääletusel on siiski üksnes soovituslik jõud, sest sulgemislubadus on Euroopa Komisjonile juba antud. «Loomulikult on Leedul õigus referendum korraldada, kuid see ei muuda midagi,» kommenteeris Euroopa Komisjoni energiavoliniku esindaja Ferran Tarradellas Espuny ajalehele Euobserver.

Nagu vahendas uudisteagentuur BNS, loodab Leedu peaminister Gediminas Kirkilas siiski kutsele arutada Ignalina küsimust septembris komisjoni presidendi Jose Manuel Barrosoga. «Tundub, et paljud mõistavad meie olukorda,» märkis ta.

Seimi väliskomisjon sepistas samal päeval vastuse Vene riigiduuma kahe nädala tagusele avaldusele, kus Leedut süüdistati kogu Euroopa julgeoleku õõnestamises.

Punasümboolika keelustamises ja USA raketikilbi ihaldamise pärast pahandada saanud leedulased meenutasid venelastele korvamata okupatsioonikahjusid ja nimetasid nende deklaratsiooni nonsensiks.

Lisaks idanaabrile pistsid parlamendisaadikud rinda ka oma presidendiga.

Nimelt lükkas seim teist korda tagasi presidendi esildise vabastada ametist riigikohtu esimees Vytautas Greicius, kelle üheksa-aastane ametiaeg täitus 8. juulil. Et seaduse järgi määratakse riigikohtu esimehed ametisse ja vabastatakse kohalt presidendi esildise kohaselt, valitseb selles vallas nüüd teatav õiguslik ja poliitiline segadus.

Maha hääletati ka presidendi veto seadusele, mis seob miinimumpalga ja sotsiaaltoetused inflatsiooniga.

Adamkus viitas seadust peatades, et see tekitaks ebaadekvaatseid ootusi ning kasvataks veelgi inflatsiooni ja tööpuudust. Parlamendisaadikute hinnangul aitavad nad aga lihtsalt inimesi, kes abi kõige rohkem vajavad.

Samas tühistas seim omaenese 1. juuli resolutsiooni, mis kandis pealkirja «Kohesed meetmed hinnatõusu ja inflatsiooni peatamiseks».

Nimelt olid vahepeal mõned poliitikud jõudnud järeldusele, et sisuliselt muudaks see märkimisväärselt Leedu rahandus- ja maksupoliitikat, õõnestaks liti usaldusväärsust ning tähendaks rahvusvaluuta euro küljest eraldamist.

President vetostas möödunud nädalal põhiseadusele viidates ka parlamendi heakskiidu saanud seaduse, mis lubanuks leedulastele topeltkodakondsust juhul, kui neile kuuluv teine pass on mõne N0ATO või ELi riigi oma.

Eile võttis seim dokumendi Adamkuse pakutud parandustega vastu ja otsustas seega, et Leedu ja mõne teise riigi kodakondsust võib korraga pidada vaid väga erandlikel juhtudel.

Sõna «põhiseadusvastane» kõlas eile ka siis, kui seim kiitis heaks 2014. aastaks kutselisele armeele ülemineku kava. Konstitutsiooni järgi ei tohi nimelt maakaitseväelaste ja reservistide arv jääda alla 6000, kuid seimi ette toodud seadus jätnuks neid alles vaid 5000.

Sellegipoolest tegi konservatiivne Isamaaliidu fraktsioon paar tundi pärast sõjaväereformi kava vastuvõtmist avalduse, kus kutsus presidenti ka seda seadust vetostama.

Ka nemad rõhusid põhiseadusele, täpsemalt punktile, mille järgi on Leedu Vabariigi kaitsmine iga kodaniku kohustus. Partei hinnangul jääb segaseks, kuidas õpetatakse kodanikke pärast ajateenistuse kaotamist isamaad kaitsma.