Cheney avaldused Venemaa kohta on ELi omast järsemad
Juhtkiri: lääne ühtsus kaalul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA asepresidendi Dick Cheney visiit Gruusiasse ja seejärel Ukrainasse ning tema jõulised avaldused Thbilisis Venemaa kohta võivad tekitada ohu, et Ida-Euroopa liigub liigselt ameeriklaste rüppe, võõrandades nii endast Lääne-Euroopa.
Kui võrrelda Cheney avaldust Venemaa kohta Gruusias Euroopa Liidu erakorralise ülemkogu omaga, siis saab selgeks, et USA asepresidendi ütlemised on palju teravamad. Kui EL jäi suhetes Venemaaga äraootavale seisukohale, siis Cheney ütles selgelt välja, et Venemaa tegevus Gruusias on illegitiimne ja tekib küsimus, kas Moskvat võib rahvusvahelise partnerina usaldada.
See kõik on palju järsem kui ELi suhtumine, eriti terav tundub Cheney avaldus aga siis, kui seda võrrelda mõne nn vana Euroopa liikmesriigi avaldusega. Kui võtta näiteks Soome president Tarja Halonen, kes Soome televisioonis süüdistas Baltimaid «paadi kõigutamises», siis mida ütleks Halonen Cheney kohta? Kas USA «kõigutab ka paati»?
Cheney tugev avaldus lisab muidugi USA usaldusväärsust Ida-Euroopa riikide silmis, kes on Venemaad Gruusia suhtes ka enim kritiseerinud.
Ent Eesti huvides oleks oluline, et lääs käituks Venemaaga ühtselt. Sest Venemaa on seadnud endale Gruusia konfliktis eesmärgiks Lääne-Euroopa võõrandumise USAst, nii nagu see oli Iraagi sõja eel ja ajal 2002. ja 2003. aastal.
On ilmne, et sarnaselt Vene presidendi Dmitri Medvedeviga, kelle silovikid mängisid sisuliselt Gruusia sõja alustamisega patiseisu, võttes temalt ära lääne silmis liberaalse liidri maine, võib midagi samasugust juhtuda ka USA uue administratsiooniga, olgu see siis kas vabariiklik või demokraatlik.
Dick Cheney avaldused võivad nüüd tekitada olukorra, kus USA uuel administratsioonil ei jää midagi muud üle, kui jätkata Venemaaga kord juba sisse seatud karmi poliitikat.
USA ja Euroopa peavad leidma kiiresti ühise keele, sest diplomaatilised erimeelsused ja mõnes ELi liikmesriigi eliidi seas valitsev antiamerikanism on vaid vesi Kremli veskile. Ent paljuski sõltub ka Kremli enda sammudest – kui EL näeb, et Moskva vilistab tema nõudmistele, siis võib juhtuda, et USA ja ELi positsioonid lähenevad.
Selle tulemuseks võiks siis näiteks olla kiire Gruusia NATOsse võtmine ja ELi liitumisperspektiivi reaalseks muutmine. Sama kehtib põhimõtteliselt ka Ukraina kohta, kuhu Cheney eile saabus. See kõik teeniks taas Eesti huve.