Analüüs: maavalitsustes on palgal liiga palju juhte

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõikvõimalikke juhte ja juhatajaid on Eesti maavalitsustes liiga palju, selgus analüüsist.
Kõikvõimalikke juhte ja juhatajaid on Eesti maavalitsustes liiga palju, selgus analüüsist. Foto: Corbis / Scanpix

Viie Eesti maavalitsuse tööanalüüsist selgus, et seal on palgal liiga palju osakonna- ja talitusejuhte.


Konsultatsioonifirma Ernst & Young korraldas aprillist septembrini kestnud uuringu, mis hõlmas Harju-, Jõgeva-, Lääne-, Põlva- ja Raplamaad ning selle eesmärk oli saada ülevaade tööaja efektiivsusest ja maavalitsuse tegelikest funktsioonidest, teatab siseministeerium.

Analüüsi tulemusel selgus, et juhtide osakaal töötajate arvust on suur. Vaadeldud maavalitsustes tegelesid juhtimise ja koordineerimisega seotud ülesannetega ligi pooled ametnikud ning kohati oli seal moodustatud liiga palju osakondi ja nende alla talitusi.

Näiteks on Harju maavalitsuses kantselei ja 11 osakonda 12 talitusega. Kõiki osakondi juhib osakonnajuhataja, mitmel juhul on lisaks ametis osakonnajuhataja asetäitja. Talitusi juhivad omakorda talituse juhatajad.

Lääne maavalitsuse kantselei koosseisus, kus on kaheksa täidetud ametikohta, on aga moodustatud neli talitust (haldustalitus, avalike suhete talitus, juriidiline talitus, omandireformi talitus).

Seetõttu soovitavad analüüsi koostajad kaaluda maavalitsustesisest juhtimissüsteemi korrastamist ja ühtlustamist selliselt, et see võimaldaks ametnikel juhtimise asemel pühendada aega sisulistele tegevustele.

Palju aega ja vaeva kulub esindusüritustele

Analüüsi koostajad tõid ka välja, et maavalitsused tegelevad lisaks seaduses ettenähtule ka määratlemata ülesannete täitmisega, millest üks suuremaid on maakondlike tunnustamis- ja esindamisürituste korraldamine.

Vaadeldud viies maavalitsuses tegeles tunnustamis- ja esindamisüritustega kokku 41 ametnikku, kulutades selleks üle 100 töötunni nädalas.

«See võrdub sarnases mahus tööajaga, mis kulutatakse kokku viie maavalitsuse detailplaneeringutega seotud ülesannete täitmiseks,» seisab kokkuvõttes.

Kõige enam ametnikke oli esindusürituste korraldamisega seotud Põlvamaal, sellele järgnesid Harju ja Rapla maavalitused.

Samuti selgus uuringust, et maavalitsuse põhifunktsioone toetavate tegevuste läbiviimisele kulub kohati ebaproportsionaalselt palju ressurssi, seda eriti just kantselei- ja arhiivitöö ning avalike suhete valdkonnas.

Nii näiteks on administreerimisega seotud rohkem kui kolmandik maavalitsuste ametnikest ja finantsaruandlusega tegeleb viies maavalitsuses kokku 34 ametnikku.

Selle põhjusena toodi intervjuudes välja, et olemasolev maavalitsuste
rahandusaruannete koostamise ja esitamise süsteem on ametnikele koormav ning häirib olulisel määral põhitööga tegelemist ning samuti esineb puudusi IT- lahendustes.

Analüüsi koostajad pakuvad olemasoleva olukorra ühe lahendusena välja ametnike efektiivsema tööle rakendamise, juhtimismudeli lihtsustamise, osade seniste maavalituse funktsioonide loovutamise, aga ka mõnede ülesannete tsentraliseerimise. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles