Euroopa Liidu tegevust jälgiv ja kritiseeriv sõltumatu organisatsioon Open Europe avaldas raporti, mis sisaldab eurotoetuste raiskamise 100 kõige karjuvamat näidet.
Euroraha raiskajad ideede puuduse all ei kannata
21. november 2008, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia hambaarst leiutas mingi päikeseenergia hankimise süsteemi ning sai selleks projektiks 80 miljonit eurot (1,2 miljardit Eesti krooni), kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Need rahad kulutas «leiutaja», ostes oma kaasosalistega mitmeid autosid, mootorrattaid ja jahtlaevu, nende hulgas Ferrari Testarossa ja vormel-1 klassi võidusõiduauto.
Hambaarsti kaasmaalane, Basilicata regiooni juht ning senaator Filippo Bubbico mõtles euroraha hankimise eesmärgil välja kaks mitteeksisteerivat organisatsiooni - Seta Italia (Itaalia Siid) ja Seta Basilicata (Basilicata Siid) ning taotles toetusi siidiliblikate kasvatamiseks. Ta sai 300 000 eurot (ligi 4,7 miljonit Eesti krooni), mille jagas isa ja äiaga.
Euroraha eest Valgevenesse jahile
Üks Belgia eurobürokraat kulutas enda peale 2006. aastal Tšernobõli ohvritele eraldatud abiraha. Eelmisel aastal fikseeriti euroraha raiskamise buum Belgia linnas Charlerois. Euroliidult saadud raha kulutasid linnavõimud pidudele, bankettidele ning isegi Valgevenemaal jahil käimisele. Oma valitsemise ajal kulutas kohalik Sotsialistide Erakond 12 miljonit eurot (187,2 miljonit Eesti krooni).
Perioodil 2000 kuni 2006 pidid Itaalia Abruzzo regiooni ametiühingud korraldama saadud euroraha eest ligi 300 erinevat programmi puuetega inimestele, töötutele ja õpetajatele, kuid tegelikult jäid kõik programmid ära. Iga programmi eelarve oli 60 000-70 000 eurot (936 000 kuni 1 092 000 Eesti krooni).
Ametiühingud ostsid personalile mitu autot, tasusid eurorahaga isiklike puhkuste eest, aga allesjäänud raha kulutasid poliitilistele kampaaniatele ning spordiorganisatsioonide toetamiseks.
Eurosaadikute pettus
60 europarlamendi saadikut teatasid regulaarselt oma kohalolekust Strasbourgis istungite saalis reedeti, mille eest said 200 eurot (3120 Eesti krooni) iga reedese korra eest.
Tegelikult aga alates 2004. aastast ei korraldata europarlamendis reedeti mingeid istungeid. See läks parlamendile maksma 820 000 eurot (12,8 miljonit Eesti krooni) aastas.
Kummaline suusakeskus
Taani ärimees Ole Harild sai 100 000 eurot (ligi 1,6 miljonit Eesti krooni) mäesuusatamiskompleksi ehitamisele Bornholmi saarel, kus pole mägesid ega lund. Eelmisel talvel töötas nn kuurort vaid ühe päeva.
Väga leidlikeks osutusid ka meie naabrid soomlased, kel õnnestus kulutada soome tango internatsionaliseerimisele 100 000 eurot (ligi 1,6 miljonit Eesti krooni).
Alates 1991. aastast 12 Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riiki said kokku 500 miljonit eurot (7,8 miljardit Eesti krooni) demokraatia arendamisele. Näiteks Venemaal saavutas euroliidu finantseeritud 29 programmist vaid üheksa oma eesmärgi.
Oma n-ö panuse andis ka Euroopa Komisjon euroraha raiskamisse, perioodil 2003 kuni 2007 kulutati 44 miljonit eurot (686 miljonit Eesti krooni) võltsitud koristamislepingute raames. Aga europarlamendi liikmed aastast 2004 reisisid nii palju, et suutsid kulutada 3,1 miljonit naelsterlingit (57,8 miljonit Eesti krooni).
Nukuteater
Raportis esineb ka Eesti. Nukuteater sai euroliidult 105 996 eurot (ligi 1,7 miljonit Eesti krooni) nukuteatri loomingu levitamiseks noorte, vähekindlustatud isikute ja pagulaste seas; nukuteatri loomiseks uueks ja innovatiivseks.
Nukuteatri udused eesmärgid eurodotatsiooni kasutamisel paigutasid raporti koostajad peatüki «Laristamine», mitte «Kelmused» alla.