Uut tüüpi varasuhted tabavad üksnes värskeid abiellujaid

Juba läinud aasta septembris riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu üritas algselt kehtestada kõikidele abieludele nn lahusvara süsteemi. See seab eelnõu kõvahäälsete kriitikute väitel peresuhetes liialt esiplaanile majanduslikud huvid ja aitab suretada romantikat.

«Keskerakonna ettepanek, mille sisu on, et olemasolevate varasuhete jaoks jääks kehtima praegune seadus, on mõistlik ja valitsus aktsepteerib seda,» ütles Lang. «Ehk inimesed, kes praegu on abielus, võivad elada oma elu ja abielu rahulikult lõpuni,» selgitas justiitsminister.

Aeg maha

Seega ei pea umbes 500 000 registreeritud kooselus elavat inimest justiitsministri väitel mitte midagi tegema, et vältida uue regulatsiooni alla sattumist. Neile jääb kehtima tänane ühisvararežiim. Samas võivad soovijad minna seaduse jõustudes üle varasuhete uuele korrale.

Keskerakonnaga sarnase paranduse tegi eelnõule ka reformierakondlasest õiguskomisjoni liige Erik Salumäe. «Siin vaidlusi pole, kõik on ühel meelel. Keskerakond pakub aga millegipärast, et üleminek varalahususele toimuks vaid ühe abikaasa nõudel. Minu ettepaneku järgi on vaja mõlema abikaasa nõusolekut,» rääkis ta.

Salumäe väitel on kogu debatis ekslikult rõhutatud, et vara lahusus muudab abikaasad egoistlikumaks. «See on fetišeerimine,» sõnas poliitik.

Salumäe väitel elab pool Euroopat selliste reeglite järgi. Ta oli kindel, et riigikogu liigub vääramatult uue seaduse kinnitamise suunas.

Õiguskomisjon võttis vahepeal aja maha, et süveneda varasuhete kõrval ka lapsendamise ja lapse hooldusõiguse küsimustesse. Eri huvigruppide kõrval peetakse nõu ka advokaatidest, notaritest ja prokuröridest koosneva töögrupiga.

Isade soovid

Eile kohtus Salumäe mittetulundusühingu Isade Eest liikmetega, kes on väljendanud vastuseisu eelnõu punktidele, mis annavad lapse kasvatamisel emadele isadest rohkem õigusi. Opositsioonisaadikutega väidelnud Lang teatas samuti, et viib jäärapäise inimesena asja lõpule.

Keskerakondlase Marika Tuusi sõnul ei taga eelnõu kohal rippuv individualistlik vaim nõrgema poole õigusi, vaid hoopis süvendab abikaasade majanduslikku ebavõrdust.

Reeglid ja erandid

«Miks te võtate abielu nagu mingit äriprojekti?» päris Tuus. «Kas me ei peaks panema hinna ka sünnitusele ja vastava tšeki kohtunikule esitama.»

Langi väitel pole ta kunagi suhtunud perekonda ega abiellu kui ärilisse suhtesse. «Oleme ausad: praegu eksisteeriv varaühisus ju ei toimi,» sõnas minister. «Filosoofiliselt öeldes on küsimus õigusriigi toimimises või mittetoimimises.»

Kõik tulevased abiellujad peavad arvestama, et varalahususe korral on neil reeglina õigus otsustada ise enda vara saatuse üle, seda ilma kaasalt nõusolekut saama. Erandina on viimast vaja pere kasutuses oleva eluruumi ja sõiduki võõrandamisel.

«Praegu on üldreegliks, et abielu ajal omandatud vara üle otsustavad abikaasad koos,» seisab eelnõule tehtud sotsiaalsete mõjude analüüsis. Uus seadus muudab lahutuse korral märksa keerulisemaks varajagamise protsessi, leiavad Tartu Ülikooli sotsiaalteadlased.