Majapidamised saavad riigi abiga elektri sisse

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taotlusi liitumistasu toetuse saamiseks saab esitada kuni 2010. aasta 1. aprillini.
Taotlusi liitumistasu toetuse saamiseks saab esitada kuni 2010. aasta 1. aprillini. Foto: VIRUMAA TEATAJA/SCANPIX

Riigikogus sel nädalal kinnitatud elektrituruseaduse täiendus annab umbes kümnele Valgamaa majapidamisele võimaluse riigi toel elektrivõrguga liituda.


Riigikogu võttis kolmapäeval vastu eelnõu, millega riik toetab hajaasustusega piirkonna majapidamiste elektrivõrguga liitmist kuni 30 miljoni krooniga. Siseministeerium kogus regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri väitel elektrituru seaduse täiendamise eelnõu koostamiseks möödunud aastal valdadelt statistikat elektrita majapidamiste kohta.

«Uuemaid ja täpsemaid andmeid meil praeguse seisuga pole. Kui seadus on jõustunud, on vaja andmeid konkreetselt selliste majapidamiste kohta, mis vastavad seaduses toodud tingimustele. Praegu võime anda ainult hinnangulise numbri nende eelmise aasta andmete põhjal, mis valdadelt laekusid,» märkis Kiisler.

Elektrita majapidamisi leidub Valgamaalgi


Seisuga september 2007 Valgamaalt esitatud andmete alusel on selliseid majapidamisi, mis võiksid liitumistoetuse tingimustele vastata, kümne ringis.

Nende andmete alusel saaks toetust taotleda Puka vallas neli, nii Õru kui Palupera vallas kaks, Sangaste ja Tõlliste vallas kummaski üks inimene. «Nendele kuulusid hiljemalt 1995. aasta 1. oktoobriks püstitatud elektriühenduseta elamud ning inimesed olid seisuga september 2007 kantud rahvastikuregistrisse vastaval aadressil,» selgitas Kiisler.

Olemasolevate andmete analüüsi põhjal on eelnõus kehtestatud kriteeriumitele vastavate majapidamiste arv Eestis kokku umbes 50–100. Seaduse muudatused annavadki elektriga liitumise võimaluse kokku orienteeruvalt sajale hajaasustusalal paiknevale majapidamisele, kirjutas BNS.

Elektrivõrguga liitumistasu toetus on suunatud hajaasustusega piirkonnas elutegevuse säilimisele. Sealhulgas pööratakse tähelepanu põlistalude ja -külade säilitamisele, et neis kestaks järjepidev elutegevus ning inimesed ei lahkuks maapiirkondadest põhjusel, et nende majapidamises ei ole elektrit.

Valdavalt elavad liitumistasu toetuse kriteeriumitele vastavad potentsiaalsed taotlejad talumajapidamistes. Taotlusi liitumistasu toetuse saamiseks saab esitada kuni 2010. aasta 1. aprillini.

Elektrita majapidamisi on veelgi

Siseministeeriumi info kohaselt oli möödunud aasta alguses Eestis kokku umbes 700 elektrita majapidamist.

OÜ Jaotusvõrk andmete järgi on keskmine liitumistasu maksumus hajaasustusega piirkonnas ligi 300 000 krooni. Seega on esitatud andmetele tuginedes seaduse rakendamisega kaasnev koormus riigieelarvele 30 miljonit krooni. 2009. aastaks on seadusemuudatuse rakendamiseks kavandatud ligi 20 miljonit.

Regionaalpoliitilise tasakaalu tagamiseks ja uute kinnisvara arendusprojektide abikõlbulikuks osutumise vältimiseks ongi seaduses kriteerium, et toetust saav ehitis peab olema püstitatud hiljemalt 1. oktoobril 1995. aastal ja kantud ehitisregistrisse.

Seadus seab toetuse kriteeriumiks ka asumise hajaasustusalal, mis samuti välistab arendusprojektide rahastamise. Lisaks peab isik olema teatud aja ka reaalselt antud majapidamises elanud.

------------------------

Kommentaar

Siim-Valmar Kiisler, regionaalminister

«Vastu võetud seaduse jõustudes hakkavad omavalitsused vastu võtma taotlusi toetuse saamiseks. Süsteem on üles ehitatud nii, et taotleja ise maksab liitumistasust kümme protsenti, kui summa jääb alla      200 000 krooni ning ühe protsendi suuremate summade puhul. Asjaajamine võib küll võtta aega, kuid ohtu, et selle tõttu toetus saamata jääb, ei tohiks olla. Taotlusi saab esitada kuni 2010. aasta 1. aprillini.

Taotlemise tingimused on seatud nii, et abi jõuaks kõige suuremate hädalisteni. Kindlasti ei soovi riik asuda toetama kinnisvaraäri. Selle programmi raames ei anta raha ka suvilatesse elektri viimiseks. Abisaajate grupp on väga selgelt piiritletud peredega, kes oma kodus seni akude või generaatoritega on läbi pidanud ajama.

Seejuures on esimeses järjekorras eelistatud lastega pered. Perekondi, kus lapsed majas, aga elektrit pole, on teadaolevalt 14.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles