Juta Kübarsepa fotonäitus "Aurora" Rakvere Galeriis asetab naiselikkuse reaalse ja unemaailma piirile ning kätkeb sümboleid sürreaalsuse piirimailt.
Aurora – naiselikud ulmad koiduvalguses
17. jaanuar 2009, 11:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümme mustvalget lainurkkaameraga pildistatud infrapunafotot asetavad naise maise ebamaisusega elu ja une segunemisviivudesse, kus ilmutavad end sümbolid, mõistmised, äratundmised. Jõulise emotsionaalsusega avab "Aurora" seitse aastat Juta Kübarsepa elust ja loomingust.
Näituse koidujumalanna-nimeline pealkiri tähendab nii koidikut kui ka virmalisi. Fotodega võrdselt oluline on Shigeru Umebayashi muusika.
Õunapuu unenägu
"Minu elus on nii, et mingi muusikapalaga saan seostada mingit perioodi, kohta või hetke või aastat või päeva. See pala on kogu selle aja mind saatnud," ütles kunstnik. Ja lisas, et talle on väga oluline, et tal on olemas ametlik luba seda oma näitusel esitada.
"Näitus lummab eelkõige selge konkreetse sõnaga ja puhta väljendusega. Mustvalge sunnib rangemalt võtma positsiooni, aga tööde sisse minnes ilmuvad huvitavad nägemused meelelisest maailmast," ütles näituse kuraator Riho Hütt.
Hüti sõnul võiks liigitada need tööd müütilise sürrealismi alla, selles on ürgne naiselik nägemus kaasaegse kujutaja pilgu läbi. "Justkui on reaalsus ja ei ole ka, on vahepealne olek une ja ärkamise vahel, soov muuta seda maailma, mis siin on, selline rahu ja igatsus," iseloomustas Hütt fotosid ning märkis nende äärmiselt puhast vormistust. Igas pildis on mõni saladus, mis jääb vaataja leida, seda enam, et piltidel pole allkirju, arvas ta.
Juta Kübarsepp ütles, et fotoseeria hakkas arenema aastal 2001 ja sai valmis mullu augustis. "Näitus võtab kokku mingi perioodi elust - läbielamised, loomingu, unenäod.
"Aurora" sellepärast, et see on üks ilusamaid naisenimesid ja koidujumalanna sümbol. Ka pildid on sellise unenäolisuse taotlusega, hetked enne ärkamist, kus sa alles näed und ega ole astunud uude päeva ja kõik on veel võimalik," selgitas kunstnik.
Unenäolisuse saavutamiseks pole kasutatud fotomontaaži - kõik on ehedad lavastused ehedas looduses. "Võin negatiivi tuua," kinnitas autor. Mõne pildi puhul oli olemas idee, mille teostamiseks tuli leida õige koht, tegelased ja valgus, teiste jaoks andis inspiratsiooni paik ise.
Unenäoliste ja ebamaisena mõjuvate fotode taust on ehedalt eluline. Pilt, kus kaks naist kastavad kuivanud puud ja poisikesed istuvad puuokstel, sai tehtud teisel katsel - kui puu juurde kohale jõuti, selgus, et naisi katma mõeldud kombineed olid maha jäänud. Kuna aktipilt ei sobinud kontseptsiooniga, käidi rõivaesemetel järel ning kunstnik on siiani õnnelik, et õige valgus ja õiged pilved niikaua püsisid.
Ka kolm poisikest puu otsas on tõelised, üks neist - seljaga - Juta Kübarsepa enda laps. Suvist alleed pidi jalutav ulmaline uisutajanna on kunstniku õetütar, kes päriselus õpib edukalt Anna Levandi uisukoolis.
Kunstniku lemmikpilt kujutab õunapuud, mis tundub õitsevat, on aga tegelikult nii vana, et võib õitest vaid unistada - infrapuna lihtsalt teeb lehed õitega sarnaseks. "See on õunapuu unenägu," lausus kunstnik.
Juta Kübarsepa senised fotoprojektid - fotonäitus "Boom 2000" lapseootel naistest ja isadekalender - on olnud mustvalged. "Vist sellepärast, et kes maalib ja kes teeb graafikat. See on lihtsalt see vahend, millega mina praegu peegeldan. Võib-olla tuleb värvi, ma ei tea praegu," sõnas ta.
Tulevikku vaadates on Juta Kübarsepal olemas ankrupilt, kuhuni areneda. Kas selleks läheb taas seitse aastat, selgub siis, kui kunstnik tunneb: valmis. "Ma leian, et seitse aastat ei ole nii nukker - siis on vähemalt üdini aus, lõpetad mingi perioodi," arvas kunstnik.
Juta Kübarsepa meelest on tema fotod rohkem sümbolistlikud kui sürrealistlikud või on kusagil selle piiril. "Ma arvan, et sürrealistlik on pigem see, et need on unenägude piiril," sedastas naine.
"Ühesõnaga - kõik on tehtud südamega," iseloomustas Juta Kübarsepp Rakverre jõudnud näitust.
Vaatad seitse aastat
Rakvere teatri peakunstnik Erki Kasemets, kes paneb kirja unenägusid, ütles, et Juta Kübarsepa maastikud pole tema unenägudest tuttavast maailmast, kuid ta tunneb selle maailma ära. "Natuke palju infot minu jaoks. Sama kaua, kui seda näitust on tehtud, peaks seda vaatama - üks pilt korraga. Kui korraga vaadata, siis oleks nagu raamatu lehed sulle korraga ette laotatud. Teistsugust süvenemist on vaja," arvas Kasemets.
Kunstnik Enn Põldroos nimetas "Aurorat" oma möödunud aasta suurimaks kunstielamuseks. Näituse mustvalguses saab oma tunded ja mõtted proovile panna 31. jaanuarini.