Kui inimene on ikka nii kehva tervisega, et ei suuda panka minna ja mõistus ei võta, kuidas magnetkaartiga hakkama saada, ei tohiks küll panka minekut talle peale suruda. Eesti riigi ametnikud on aga just seda riigi kõige kaitsetumatelt nõudma hakanud.
Paraku on nii, et paljud vanainimesed ei usaldada ametnikke ega ka rahaautomaate.
Alles hiljuti võis kuulda, kuidas vanur, muidugi koos saatjaga, võttis kogu raha automaadist välja ja viis pangakontorisse. «Ma ei usalda seda seina sees olevat raudkappi,» oli selgitus, miks pankaminekut nõuti.
Paljud vanurid tahavad raha kodus hoida: mis käes, see käes. Nad ei usalda peale iseenda kedagi. Kas saab seda pahaks panna? Eakad inimesed on ju läbi elanud nii palju kannatusi, et nad tahaksid ometi kord rahulikult elada ja iga heateo tegijale sularahas maksta.
Kummaline, et senini hästitöötav pensionimaksmise süsteem löödi kiirustades pea peale. Kui raskelt haigetele hakkasid tagasi tulema vastused, et tasuta ei toodagi pensioni koju, oli päris kindel, et mingi nõks on uues süsteemis sees ja kes pole võimelised vaidlema, maksavad rahumeeli 60 krooni.
Nii koguneski 15. jaanuariks 16 394 inimest, kes oma väikesest pensionist 60 krooni loovutasid. Eriti kummaline on seejuures, et kui ühes korteris elab kaks pensionäri, tuleb kummalgi maksta 60 krooni, kuigi tooja teeb ju ühe käigu.
Kui senini vassisid eelkõige peaminister Andrus Ansip ja sotsiaalminister Maret Maripuu, siis nüüd on lisandunud ka sotsiaalkindlustusameti juht Külli Pedak. Ei taheta tunnistada salalepet, et kojukannet taheti võimaldada vaid 12 000 inimesele.
Eilses Postimehes ütles Külli Pedak: «Detsembri lõpus informeerisin ka sotsiaalministeeriumi sellest, et me ei saa jääda selle piirmäära sisse.» Tallinna pensioniameti direktori kt Kaia Kulla, kellel oli kontrollnumber 3960 ületatud, käratas aga oma kirjas alluvatele: «Nii et palun tõeliselt kõva südant ja igasugune inimlikkus kõrvale heita!»
Ehk oleks aga õigem heita kõrvale hoopis need ametnikud, kes vanureid alandavad?