Teadmiste taseme ühtluselt on Eesti õpilased maailmas teised

15-aastaste kooliõpilaste teadmisi ja analüüsivõimet hindavas rahvusvahelises PISA uuringus seatakse tulemused pingeritta nii keskmiste tulemuste kui ka saavutustasemete järgi.

Hea keskmine tase

Haridusminister Tõnis Lukase hinnangul näitab see, et võrreldes teiste riikidega, on Eestis nõrku õpilasi vähe. «Keskmine tase on meil väga hea,» oli Lukas rahul. Samas tuleks tema sõnul rohkem pöörata tähelepanu, leidmaks ja arendamaks andekaid õpilasi, sest neid on Eestis tunduvalt vähem kui Soomes.

Seekordne test keskendus just nimelt loodusteadustele. Funktsionaalses lugemises ja matemaatilises kirjaoskuses olid meie õpilaste tulemused tagasihoidlikumad, nendes jäi 57 riigi seas Eesti kehvimaks tulemuseks 14. koht.

Fakte ei küsitud

Lukas pidas üheks edu põhjuseks õpilaste kohusetundlikkust. «Kes valmis olid, tegid testi pirtsutamata otsast lõpuni ära,» kiitis minister. Lisaks õpilastele väärivad Lukase sõnul tunnustust ka õpetajad. «Nad on teinud tänuväärset ja rahvusvaheliselt kõrgtasemel tööd,» rõhutas ta.

Möödunud aasta aprillis toimunud testis osalenud Tallinna reaalkooli nüüdseks 11. klassi õpilastele Helena Lissenkole, Valdeko Kruusveele ja Kairi Marlen Antoniakile tundus test kohati liigagi lihtne.

«Küsimused ei olnud faktipõhised, vaid eeldasid, et oskad veidi loogiliselt mõelda ja analüüsida,» meenutas Antoniak.

Kruusvee sõnul võib Eesti kooliharidusele ette heita just liigset keskendumist faktidele, ent samas leidis ta, et Eesti õpilaste kõrge koht näitab üldhariduse head taset. Kuna testid olid anonüümsed, ei tea noored, kuidas neil endil läks. «Aega jäi igatahes kõvasti üle,» sõnas Kruusvee testi lihtsuse iseloomustamiseks.

2006. aasta aprillis korraldas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD Eesti koolides 15-aastaste õpilaste õpitulemuslikkuse võrdlusuuringu PISA.

Hariduslike testide eesmärk on hinnata õpilaste teadmisi ja oskusi ning üldistada tulemusi kõigile õpilastele. Võrdlusuuringus PISA osales 57 riiki kokku 400 000 õpilasega. Eestis kuulus uuringu valimisse 4865 õpilast, kellest 2386 olid tüdrukud ja 2479 poisid.

Mõned testiküsimused

1. Erinevat liiki prügi lagunemise aeg. Banaanikoored 1–3 aastat, apelsinikoored 1–3 aastat, pappkastid 0,5 aastat, näts 20–25 aastat, ajalehed mõned päevad, polüstüroolist topsid üle 100 aasta

Õpilane kavatseb neid tulemusi kujutada tulpdiagrammil. Kirjuta üks põhjus, miks tulpdiagramm ei sobi nende andmete kujutamiseks.

2. Detsembris 2003 sündis Austraalias Mogo loomaaias kaks lumeleopardi kutsikat: üks isane ja teine emane. Kas kutsikad pärisid oma välimuse emalt või isalt?

Vastused: 1. Andmete suur varieeruvus, tulpade kõrguste erinevus tuleks liiga suur. Teiseks varieeruvad andmed ka ühe liigi piires, kuna ei saa teha ühte tulpa 1–3 aasta või 20–25 aasta jaoks. 2. Mõlemad vanemad andsid mõned oma tunnustest mõlemale kutsikale. Allikas: PISA test