Eesti hasartmängu korraldajate liidus (EHKL) on endale reedese seisuga kasiinokeelu kehtestanud 841 inimest.
Kasiinokeelu on endale kehtestanud üle 800 inimese
29. märts 2009, 18:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EHKL võtab mängukeelu avaldusi vastu alates 2004. aastast ning avaldusi saab esitada kuni 31. detsembrini, mis on ka EHKLi andmebaasi kehtivuse viimane kuupäev, ütles BNSile EHKLi projektijuht Õie-Mari Aasmäe.
Alates 1. jaanuarist 2010 hakkab vastavaid avaldusi vastu võtma maksu- ja tolliamet (MTA). «Uuest aastast saab mängukeelu avaldusi esitada MTA igas maakondlikus kontoris ning internetis X-teed kasutades,» ütles Aasmäe.
EHKLi hinnangul suudab MTA avalduste registreerimise ja inimeste kontrollimise muuta lihtsamaks ja efektiivsemaks.
Aasmäe sõnul on ligipääs neile andmetele ainult asjasse puutuvatel inimestel ehk avalduse vastuvõtjal, liikmesfirmade töötajatel, kes tegelevad andmebaasidega ning kes kontrollivad inimeste dokumente mängusaalidesse sisenemisel.
«Samuti on inimesel endal õigus kontrollida enda kohta andmeid, kuid ainult dokumendi alusel ning kellelgi teisel neile andmetele ligipääsu ei ole. Tegemist on delikaatsete isikuandmetega ja nende väljastamine toimub ainult seaduses ettenähtud korras,» märkis Aasmäe.
Aasmäe sõnul on endale mängukeelu kehtestanud peamiselt inimesed, kes on endaga hätta jäänud ning ei suuda oma mängukirge kontrollida.
«Samas on ka inimesi, kes on aru saanud, et neil hakkab tekkima probleem ja nad soovivad ennetada selle süvenemist,» ütles Aasmäe.
Uuringud on näidanud, et õnnemängu sõltuvuse riskirühmaks on umbes üks protsent täiskasvanud (15-74 eluaastat) elanikkonnast.
Tänavu 1. jaanuarist registreeritakse mängusaalidesse sisenejaid dokumendi alusel ning see teeb endale keelu kehtestanud inimeste identifitseerimise lihtsaks.
«Positiivne on see, et inimesed, kes on endale piirangu kehtestanud ja keda see on aidanud, on toonud endale mängukeelu kehtestama ka oma abivajavad sõbrad,» ütles Aasmäe.
Samas on Aasmäe sõnul olnud ka juhtumeid, kus probleemne inimene on sugulastele valetanud, et keeld jätkuvalt kehtib, kuigi tegelikult on ta juba pool aastat pärast avalduse kirjutamist endale seatud mängukeelu tühistanud.