SEB: eestlane maksab kaardiga, leedulane sularahas

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaardimakse
Kaardimakse Foto: Toomas Huik

Eesti elanikud eelistavad Läti ja Leedu tarbijatest oluliselt enam kaupade ja teenuste eest tasuda sularaha asemel kaardiga, näitab SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs (Baltic Household Outlook).

SEB Balti pankade uuringust selgus, et jaanuarist septembrini 2012 moodustas Eestis pangakaardiga makstud ostude summa väljavõetud sularaha mahust 47,5 protsenti, Lätis ja Leedus vastavalt 30,4 ja 26,8 protsenti.

«Kaardimaksed on populaarsemad suurema asustustihedusega piirkondades. Eesti ja Lätiga võrreldes on Leedu rahvastik ühtlasemalt jaotunud – suurtes linnades elab suhteliselt väiksem osa elanikest. Leedulane on sageli sunnitud sularaha välja võtma, et maksta kaupade ja teenuste eest väikestes maapoodides ning turul,» kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Tuhande elaniku kohta on Leedus 14 ja Lätis 12 kaardimakseterminali, kuid Eestis on kaardiga maksmise võimalusi oluliselt rohkem – tuhande elaniku kohta on 21 makseterminali.

Sularahaautomaatide arvu poolest tuhande elaniku kohta jääb Leedu samuti Lätist ja Eestist maha – Leedus on vastav näitaja 0,4, Lätis 0,6 ja Eestis 0,7.

«Tundub vastuoluline, kuid väiksem automaatide arv õhutab elanikke suuremas summas sularaha välja võtma, mitte kaardiga maksma,» nentis Messimas. Balti keskpankade statistika näitab, et Eesti elanikud teevad ühes kuus keskmiselt 59, Läti elanikud 24 ja Leedu elanikud 16 kaardimakset.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles