Starman: inimeste internetikasutus kasvab jõudsalt

«Arvatavasti on kasvutrend laias laastus sama kogu Eesti internetivõrgus, sõltumata teenusepakkujast,» kirjutab Liiva.

Heaks indikaatoriks internetikasutuse intensiivsuse kohta on Liiva sõnul interneti välisühenduste kasutusmahu jälgimine. Starmani kui eeskätt koduste kommunikatsioonilahenduste pakkuja puhul algab päev tavaliselt rahulikult, kuid alates pärastlõunast on näha järsku hüpet netikasutuse aktiivsuses. Tippu jõuab võrgukoormus tavaliselt kella 20-22 ajal.

Statistikaameti andmetel kasutasid Eesti inimesed  tänavu esimeses kvartalis internetti kõige enam ajalehtede-ajakirjade lugemiseks, e-posti kasutamiseks, info otsimiseks ning internetipangas toimetamiseks. Neil põhjustel on internetti kasutanud üheksa internetikasutajat kümnest.  Kuna kasutuse pingerea esiots on püsinud enam-vähem muutumatuna aastaid, siis ei saa see olla interneti kasutusmahtude kasvu põhjuseks.

Kuigi aastate jooksul on koduseid internetiühendusi pidevalt lisandunud, on siin tempo olnud märksa aeglasem kui kolmandik aastas. Statistikaameti andmetel on võrreldes 2008. aastaga lisandunud netiühendus umbes 110 000 kodusse, mis teeb viie aasta peale kasvutempoks üle 34 protsendi. Kui tänavu esimeses kvartalis oli netiühendus 75 protsendil Eesti leibkondadest, siis aastal 2008 oli internet 58 protsendil kodudes.

Liiva kirjutab, et populaarseks on muutunud just ressursimahukad tegevused. «Interneti kasutusmahtude kiire kasvu põhjus ei peitu mitte netikasutamise pingerea ülemises, vaid alumises pooles ehk rohkem võrgumahtu nõudvates tegevustes,» ütleb ta.

Statistikaameti andmed näitavad, et aastal 2008 jälgiti interneti vahendusel raadiot ja televisiooni 192 000 kodus, tarkvara laeti alla 216 000 peres, üle võrgu mängiti 281 000 kodus ning neti teel pidas video- ja audiosuhtlust 181 000 leibkonda.

Selleks aastaks oli koduinternetti nendel otstarvetel kasutavate perede arv kasvanud 2-3 korda. «Näiteks telefoni- ja videokõnesid tehti Statistikaameti andmetel 58 protsendil internetiühendusega kodudest, üle võrgu mängiti 56 protsenti ning internetiraadiot ja –televisiooni jälgiti ligi pooltes peredes. Seega on ressursimahukate tegevuste populaarsus internetis kasvanud oluliselt kiiremini kui internetikodude üldine hulk ning kasutuseesmärkide edetabeli tipus olevad tegevused,» kirjutab Liiva.

Ta lisab: «Lisaks sellele, et YouTube’i, reaalajas videosuhtlust, mängimist ning suure failide liigutamist viljelevate kodude arv on kasvanud kordades, on veelgi rohkem suurenenud nende tegevuste aktiivsus praktiliselt igas internetiühendusega peres.»

Aastal 2008 oli igas kodus enamasti 1-2 arvutit ning sellega netiühenduse tarbivate seadmete hulk enamasti piirdus. «Täna on paljudes kodudes oma arvuti juba igal kooliealisel lapsel, lisaks tarbivad kodus netti igaühe taskus olev nutitelefon, internetivõimekusega targad telerid, meediamängijad ja muusikakeskused kaameratest ning võrguketastest rääkimat,» selgitab tehnikadirektor.

Kõik see omakorda tähendab, et keskmise kodu internetitarbimine on suurenenud 4-6 korda ning oluliselt kiiremaks on muutunud ka kodus kasutavad internetipaketid.

«Sageli tunnevad inimesed, et netiühendus muutub aja jooksul aeglasemaks. Vahel võib siin muidugi olla põhjus arvutisse pugenud pahavaras, kuid enamasti siiski netitarbimise aktiivsuse kasvus,» märgib Liiva.