Uuring: arstiabi kättesaadavus on aastatega halvenenud

Läbi aastate on püsinud oma tervist väga heaks või heaks pidavate inimeste osakaal ühtlaselt pealpool 50 protsenti, kuid seal on näha pidevat kahanemist. 2012. aastal oli neid inimesi 54,6, mullu 53,8 ja tunamullu 55 protsenti vastanutest. Väga halvaks ja halvaks peab oma tervist 15,5 protsenti elanikest. Mullu oli neid 15,2 ja tunamullu 13,9 protsenti.

Statistikaamet sotsiaaluuringute talituse juhtivstatistik Erika Taidre ütles Postimehele, et mehed hindavad üldiselt oma tervist kõrgemalt, kui naised. Pärast 55. eluaastat see aga muutub.

Naiste hulgas on viimaste aastatega kasvanud oma tervist halvaks pidajate arv. Aastal 2009 oli neid 14,4 protsenti, tänavu juuni seisuga aga 15,5 protsenti. Samuti on kasvanud meeste arv, kes peavad oma tervist halvaks. Kui 2009. aastal oli 16 ja vanemate meeste hulgas 11,5 protsenti neid, kes pidasid tervist halvaks, siis 2012. aastal on neid 13,5 protsenti.

65 aastaste ja vanemate naiste hulgas on viimase nelja aasta jooksul kasvanud oma tervist väga halvaks või halvaks pidajate osakaal. 65 aastaste ja vanemate naistest peab oma tervist heaks või väga heaks keskmiselt 12,5 protsenti, väga halvaks või halvaks 42,8 protsenti. Samas vanusegrupis peab aga 17,7 protsenti meestest oma tervist heaks ja halvaks 33,3 protsenti.

Pikaajaliste haigete arv on kasvanud 2009. aasta 40 protsendilt 2012. aastal 43,6 protsendini. Viimasel kolmel aastal on pikaajaliste haigete arv olnud suurim Kirde- ja Lääne-Eestis ja väikseim Põhja- ja Kesk-Eestis.

Arstiabi kättesaadavus on inimeste hinnangul aastatega kehvenenud. 2012. aasta esimesel poolaastal läbiviidud uuringu põhjal ei saanud 12 kuu jooksul vajadusel perearstiabi 3,4 protsenti inimestest vanusegrupis 16 ja vanemad. Eriarstiabi ei saanud kaheksa ja hambaarstiabi 8,6 protsenti. 

Perearstiabi kättesaadavuse üle kurdavad kõige vähem inimesed vanuses 16-34 aastat. Enim kurdavad aga inimesed vanusegrupis 45-64 aastat.

Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2012. aastal osales uuringus üle 5400 leibkonna. Inimestelt küsitakse nende endi hinnanguid tervisliku seisundi, pikaajalise haiguse olemasolu ja arstiabi kättesaadavuse kohta. Pikaajaliseks haiguseks loetakse ka hooajalisi ja korduvaid haigusi nagu allergiad ja heinanohu. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.