Gripivaktsiin võib nakatada grippi – müüt või tegelikkus?

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaktsineerimine.
Vaktsineerimine. Foto: Priit Simson

Gripivaktsiinide suhtes ollakse tänapäeval skeptilised – paljud inimesed on veendunud, et gripp võib olla hoopis gripivaktsiini tüsistuseks.

Osades paikades kuulutab talve lähenemine gripiperioodi algust, kirjutab BBC. Suurbritannias on paljud inimesed viimase paari nädala jooksul otsustanud, kas vaktsineerida end gripi vastu või mitte.

Ehkki soovitused vaktsineerimise osas on riikide kaupa erinevad, leiab igast maailmanurgast sellele vastupanu osutavaid inimesi. Sageli ütlevad inimesed, et gripivaktsiin andis neile gripi. Tuuakse näiteid sellest, kuidas pärast vaktsineerimist on kogetud kõige hullemat grippi üldse.

Teadlased: vaktsiin ei põhjusta grippi

Süstitav gripivaktsiin sisaldab viiruste passiivseid vorme, mis grippi nakatumist ei põhjusta. Tegemist ei ole elava viirusega, mida osade haiguste ennetamiseks süstitakse väikeses koguses selleks, et ärgitada immuunsüsteemi tootma viirust hävitavaid antikehasid.

Ameerikas kogub ühe rohkem populaarsust aga hoopis vaktsineerimine ninaspreiga. Tegemist on nõrgestatud elusvaktsiiniga, kuid selle kõrvaltoimeteks võivad olla siiski vaid õrn nohu ja valuline kurk.

Selleks, et uurida, millised on vaktsineerimise kõrvaltoimed, uurisid USA teadlased 2000 inimest. Pooled neist olid vaktsineeritud gripivaktsiiniga, pooltele süstiti ohutut soolvett. Uuringu väitel valutas gripivaktsiini saanud inimestel vaid käsi veidi rohkem.

Need, kes said vaktsiini ei kurtnud gripisümptomite üle rohkem kui need, kellesse süstiti soolvett. Osad katsealused olid lihtsalt juba enne immuunsuse tekkimist gripiviirustega kokku puutunud. Kuna immuunsuse tekkimiseks läheb aega umbes kaks nädalat, siis võibki inimene, kes pärast vaktsineerimist haigestub, olla viirusega kokku puutunud, kas veidi enne või pärast vaktsineerimist.

Vaktsiin ei pruugi toimida

Samas ei pruugi manustatav vaktsiin siiski viirustele vastu panna. Igal aastal toodetakse uut vaktsiini, et viirustega võidelda. Maailma tervishoiuorganisatsioon valib igal aastal välja kolm gripiviirust, mis võivad tuleval talveperioodil liikvel olla. Põhja poolkera oletuslikud viirused selgitatakse välja veebruaris. Vaktsiini tootmine algab märtsis, et inimesed saaks sügisel vaktsineeritud. Alati jääb võimalus, et gripiviirus, mille inimene saab, ei ole üks neist kolmest.

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskus hindas, et 2010/2011 aastal oli gripivaktsiini efektiivsust 60 protsenti.

Gripivaktsiini kaitseb vähem üle 65aastaseid inimesi, kuid osades riikides pannakse just neile südamele end vaktsineerida. Seda sellepärast, et vanematel inimestel võivad grippi haigestumise tagajärjed olla tõsisemad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles