Riik tahab saagikoristuse teha mahetoetuse saajatele kohustuslikuks
12. detsember 2012, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusministeerium otsib stiimulit, mis ajendaks mahetoetuste saajaid tegelema senisest rohkem toiduainete tootmisega ning kaalub selle saavutamiseks viia uude maaelu arengukavasse sisse saagikoristamise nõude ja toodangu turustamise kohustuse.
Põllumajandusministeeriumi mahebüroo juhataja Marika Ruberg ütles Saarte Häälele, et saagikoristamise nõue on töögrupis arutusel olnud, aga lõplikku otsust selles osas ei ole. «Idee sai alguse sellest, et kuigi mahepõllumajanduse registri andmetel enamik mahetootjaid toodab arvestatavates kogustes, siis kahjuks on ka neid, kes taotlevad küll toetust, aga ei tooda midagi,» selgitas Ruberg. «See, kas saagikoristamise nõude kehtestamine aitab kaasa reaalse mahetootmise laienemisele, ongi täna arutelukoht,» lisas ta.
Kohustuslik saagikoristus
Rubergi sõnul on kõne all olnud teravilja-, kaunvilja-, õli- ja kiudtaimede ning puuvilja- ja marjakultuuride saagi koristamine teatud tähtajaks. Saagikoristamine on põllumajandusliku tootmise üks loomulik osa, seega ei tohiks saagikoristamise nõue tootjatele raskusi tekitada.
Küsimusele, kui palju mahetoodangust jääb põllule ja miks saagikoristamist seni pole nõutud, vastas Marika Ruberg, et statistika on olemas ikkagi vaid toodetud koguste kohta. «Kui ilmastikutingimused saagikoristamist vähegi lubavad, pole meil põhjust arvata, et keegi meelega saagi põllule jätab,» rääkis mahebüroo juhataja. «Nagu juba eelnevalt öeldud, on küsimus pigem selles, et meil on täna registris palju selliseid mahetootjaid, kes küll taotlevad toetust, aga ei tooda midagi. Saagikoristamise nõue oleks üks võimalus soodustada reaalse mahetootmise laienemist.»
EMORI andmetel suurenes 2010. aastal mahepõllumajanduslikult haritav maa Eestis 122 hektarini, mis on kogu Eesti põllumajandusmaast 14,5 protsenti. Samas moodustasid mahepiimatooted kogu piimatoodete hinnangulisest käibest 0,6 protsenti. Samamoodi moodustasid oma tootegrupi käibest alla ühe protsendi ka kodumaised maheviljasaadused, puuviljad ja marjad ning mahekartul ja köögivili. Maheliha toodang moodustas kogu lihatoodangust 1,6%. 2010. aastal müüdi Eestis toodetud mahetooteid ligikaudu 4,3 miljoni euro eest. Eestis toodetud mahetoodete osakaal moodustas toidukaupade kogu jaekäibest 0,36 protsenti.