Kolmandik patsientidest ei ole rahul suurhaiglate eriarsti vastuvõtule registreerimisega, mis tähendab isegi nädalate pikkust igapäevast haigla registratuuri helistamist, et sattuda õigele päevale, mil konkreetse eriala arstide vastuvõtugraafik avatakse.
Reede hommikul Ida-Tallinna keskhaigla polikliiniku registratuuri lootusrikkalt, perearsti saatekiri näpus sisenenud Tarmo tuli sealt viis minutit hiljem ärritunult välja.
«Ei ole! Ei saa! Ei tule!» kordas ta sõnu, mida oli äsja kuulnud oma soovile arstiaega kinni panna. «Täitsa lõpp! Pean nüüd igal hommikul kell 8 helistama hakkama, et õnnestuks vähemalt aprilliks arstiaeg kinni panna – täielik õnnemäng!» oli Tarmo segaduses ja pahane. Tal on pärast aastatagust operatsiooni vaja eriarsti juurde järelkontrollile pääseda ja retsepti saada.
30-aastane Sirli helistas läinud suvel kolm nädalat järjest iga päev Ida-Tallinna keskhaigla registratuuri, et samuti eriarsti juurde tervisekontrolli pääseda, mida ta peab pooleaastaste vahedega tegema. «Arstigraafik pole avatud, ei tea, millal avaneb, helistage homme uuesti – ja nii kolm nädalat järjest! Kui paar päeva vahele jätad, võid õige päeva maha magada, sest arstiajad saavad samal päeval täis ja järgmised ajad tekivad jälle kuu aega hiljem,» kirjeldas Sirli oma kogemusi. «Mul on õnneks niisugune töö, et ma saan iga päev helistada,» nimetas ta oma eelist.
Püsivus viis Sirli suvel sihile ning ta sai kahe kuu pärast arstile, mis tähendab, et statistikas paistab, nagu oleks tema ooteaeg kaks kuud, ehkki tegelikult kujunes selle pikkuseks ligi kolm kuud. «Ma tean, et see nii on ja seepärast hakkangi enne järjekordset kontrolliaega juba mitu kuud ette helistama. Ei kujuta ette, kui oleks tõsine ja kiire mure,» lisas Sirli.
Praegu on tal käimas järgmine teadmata lõpuga helistamisseeria: tal on vaja pääseda nahaarsti vastuvõtule. «Neil on seal uus süsteem ja arstilepääs veel keerulisem. Olen jaanuari algusest saadik helistanud ja kuulnud üha uuesti soovitust, et helistage järgmisel nädalal, äkki siis tulevad uued graafikud. Praegu ei saa selles haiglas ka digiregistratuuri kaudu aega broneerida, mis tähendab, et registratuur on eriti ülekooormatud,» nägi ta absurdset olukorda ka polikliiniku registraatorite poolt vaadates ja mõeldes, kui väsitav on päev otsa telefonile vastata ja ainult «Ei!» öelda.
Sirli ei imesta, kui paljud varem või hiljem erakorralise meditsiini osakonda pöörduvad, et kiiremini abi saada. «Hull on see registreerimine kogu aeg olnud, aga möödunud aastal läks justkui veel hullemaks,» võttis ta kokku.
Eriarstile registreerimise kadalipp pole Ida-Tallinna keskhaiglas midagi erilist – sama keeruline ja nii patsientide kui registraatorite närve kulutav on see ka teistes suurhaiglates.
Patsiendile, kes käib sageli arsti vastuvõtul, kelle ravi on pooleli, on arstiaja saamine mugavam – selle paneb arst või õde kirja vastuvõtu ajal.
«Kirjeldatud teemad on mitmetahulised, neile ei ole sageli ühest ja lihtsat seletust ega lahendust,» tõdes Tartu Ülikooli kliinikumi avalike suhete juht Kirsti Tael. «Vastuvõtugraafikute avamise ja avatuna hoidmisega näeme palju vaeva,» kinnitas ta.
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERHi) klienditeeninduse juhataja Annely Karjama sõnul on hoitakse neil üldprintsiibi järgi arstide gaafikud haigla infosüsteemis avatuna pool aastat ette. «Sellepärast, et arstide tööaega ei ole võimalik lõpmatult ette planeerida ja on mitmeid erialasid, kus graafik on avatud ka lühemalt kui pool aastat ette,» ütles Karjama.
Tema sõnul näitab praktika, et arstide graafikute avamine väga pikaks ajaks ei toimi. «Kui inimesele broneerida aeg näiteks kuue kuu pärast, siis mida kaugemal on vastuvõtuaeg, seda sagedamini see tühistatakse või unustab patsient vastuvõtule tulla. Tihti on inimene selle aja jooksul leidnud lahenduse näiteks teise spetsialisti juures või teises raviasutuses,» kirjeldas Karjama haigla kogemusi.
Tael kinnitas, et kliinikumis analüüsitakse etteregistreerimiskeskuse tööd ning püütakse seda korraldada nii, et patsientidel oleks mugav ja lihtne arstide vastuvõtule pöörduda.
Patsientide rahuloluuuringud näitavad, et suurhaiglates on vastuvõtule registreerimisega rahulolematuid vähemalt kolmandik. Erand on selles osas Lääne-Tallinna keskhaigla, kus vähemalt rahulolu küsitlusele vastanutest isegi 90 protsenti on vastuvõtule registreerimisega kas päris või enam-vähem rahul.
«Lisaks tekitavad pingeid pikad järjekorrad – arsti vastuvõtule ootavale inimesele on ükskõik kui pikk või lühike järjekord ikkagi liialt pikk,» lausus Tael.
Ida-Tallinna keskhaiglas on patsientide registreerimisel keeruline aeg, sest haigla infosüsteemid on uuendamisel. See tähendab, et internetis ei saa kuni veebruarini selles haiglas arsti vastuvõtule üldse registreerida ning kogu töö käib vaid telefonitsi või kohapeal.
«Seoses üleminekuga võib esineda ajutisi tõrkeid igapäevatöös, kuid oleme püüdnud oma patsientidele sobivamaid lahendusi leida,» ütles Ida-Tallinna keskhaigla klienditeenindusjuht Lea Karik.
Osade erialade eriarstide juurde pääsu peaks 1. märtsist alates vähem ebamugavaks muutma e-konsultatsioonid, mida Põhja-Eesti regionaalhaigla ja osa perearste aasta tagasi mõne kuu jooksul edukalt katsetasid.
«Esialgu hakkab haigekassa e-konsultatsioone rahastama uroloogia, pulmonoloogia ja endokrinologia eriala,» selgitas regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik.
«Tulenevalt haiguslikust seisundist võib patsient vajada kiiiremat juurdepääsu – kuid mitte vältimatut abi – eriarstile või on perearstil vaja eriarsti konsultatsiooni, kuidas mingis situatsioonis edasi toimida,» selgitas Allik e-konsultatsiooni põhimõtet. «Senise praktika kohaselt pidi perearst sellisel juhul haarama telefoni ning võtma ühendust ühe või teise haigla poolt pakkutud kontaktidega ning selgitama olukorda – üldjuhul sai patsient võimaluse kiiremini vastuvõtule saada.»
Alliku sõnul peab perearst e-konsultatsiooni puhul koostama piisava informatsiooniga digitaalse saatekirja ning suunama selle konkreetse haigla erialaspetsialistidele, kes on uue süsteemiga liitunud. «Haiglal tekib kohustus 48 tunni jooksul saatekiri üle vaadata ning vajadusel konsulteerida perearstiga või visiidi vajaduse korral määrata, kui kiiresti peab visiit eriarsti juurde toimuma,» selgitas Allik. Kui patsiendil on vaja eriarstile pääseda, võtab juba haigla ise patsiendiga ühendust ja lepib vastuvõtuaja kokku.