Vandeadvokaat üürivaidlusest: noor pere kiirustas

«Nendel andmetel, mis mina saatest nägin, on noor pere minu hinnangul küll kiirustanud. Võiks öelda, et vana kaev sai enne täis aetud kui uus valmis oli,» kommenteeris Saame «Pealtnägija» saatelõiku ja lisas: «Meil võib saatelõigu poolte vastu olla sümpaatia ühele või teisele poole. Fakt on see, et nad vaidlevad selle üle, kas üürileping on lõppenud või ei ole.»

Saame sõnul oli saates arutlus ka selle üle, kelle koduga on tegemist. «Kui inimene seal tegelikult sees elab, mis on fakti ja hindamise küsimus, siis tegelikult on see tema kodu. Midagi pole parata. Kohtupraktika ikkagi ütleb, et see ei ole sinu, omaniku, kodu,» ütles Saame.

Eilses telesaates «Pealtnägija» kajastati lugu vaidlusest, kus Tallinna lähistelt kohtutäituri oksjonilt majaosa ostnud noor pere pole üle poole aasta oma uude koju sisse saanud, sest sealne endine üürnik ei kavatse lahkuda. Üürnik on üürilepingu üles ütlemise korduvalt kohtusse kaevanud.

Seesuguse ummikseisu puhul tuleb vandeadvokaadi hinnangul kohtulahend ära oodata ja seejärel üürnik kohtulahendiga välja tõsta. «Kui sa oled ostnud endale eluaseme, mida plaanid koduna kasutada, kuid pole veel seal sees elanud, siis sõltumata sellest, kas üürid on makstud või maksmata, on see ikkagi veel üürniku kodu.»

Ummikseisu oleks Saame arvates saanud vältida endale juba majaosa ostes aru andes, et vara ostetakse kohtutäituri käest. «Sa ju tead, et korteri sees on üürnik.»

Kasutab teadlikku taktikat

«Paragrahvi, millele nad viitavad, et kolmekuulise etteteatamisega saab korteri üles öelda, taga peab tegelikult olema tungiv vajadus. Noor pere on küll oma eelmise eluaseme maha müünud ja nad on halvas olukorras, kuid kohtus hakatakse hindama, kuidas nad on sellesse olukorda sattunud,» selgitas Saame.

Lepingu üles ütlemine on kujunduslik õigus, mida üks pool kasutab. «Kui tekib vaidlus, kas mulle öeldi leping üles nii, et see kehtib, lahendab vaidluse ikkagi kohus. Noor pere sai ostmisel probleemid endale kaasa,» lisas Saame.

«Minu hinnangul on siin suuresti tegemist teadliku väljakurnamistaktikaga ja kui inimene on varem näinud, kuidas seesugustes olukordades käitutakse, siis on üsna ootuspärane, et seda kasutatakse. Üks osapool tõstab üles võimalikult palju vaidlusi, lootuses, et teine osapool murdub,» rääkis Saame.

Korterisse sissemurdmist hindas Saame küllaltki küsitavaks tegevuseks. «Mina ei soovitaks kohe kindlasti minna niisuguses olukorras korterisse. See lõhnab omavoli järele,» lausus Saame.

Saame arvates tuleb ikkagi esmalt kohtuotsus ära oodata. Samas võib kohtuotsust teadupoolest edasi kaevata ka järgmistesse astmetesse, mistõttu võib Saame sõnul vaidlus kesta mitu aastat.