Ministeerium: ka üürileandjale on seaduses palju õigusi antud

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tabalukk.
Tabalukk. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Justiitsministeeriumi õiguse talituse juhataja Indrek Niklus kommenteeris, et kuigi võlaõigusseadus on kohati üürniku poole kaldu, on ka üürileandjale palju õigusi antud.

«Lõppastmes kohus kindlasti lahendab selle vaidluse ära ja kui omanikul on õigus oma kinnisasjale või majja sisse kolida, siis kohtunik käsib üürnikul see eluruum vabastada. Vaidlused on lihtsalt väga sageli ülimalt keerulised ja võlaõigusseadus ütleb, et eluruum tuleb vabastada, kui üürileandja vajab ruumi tungivalt ise,» rääkis Niklus Vikerraadio saates «Uudis+» ja kinnitas, et kindlasti ei saaks öelda, et kinnisvara omanikud midagi teha ei saa.

Niklus lisas, et selle üle, mis on need kriteeriumid, mille alusel omanik tungivalt eluruumi ise vajab, võib alati vaielda. Samuti tõdes ta, et kui kinnisvara uus omanik tahab üürilepingut üles öelda, peab ta seda väga põhjalikult selgitama.

Eilses telesaates «Pealtnägija» kajastati lugu vaidlusest, kus Tallinna lähistelt kohtutäituri oksjonilt majaosa ostnud noor pere pole üle poole aasta oma uude koju sisse saanud, sest sealne endine üürnik ei kavatse lahkuda. Üürnik on üürilepingu ülesütlemise korduvalt kohtusse kaevanud.

Kinnisvarakooli juhatuse liige Tõnu Toompark kommenteeris, et üürilepingut reguleeriv võlaõigusseadus on pärit ajast, mil Eestis olid sundüürnikud ja seetõttu on ka see üürniku poole kaldu. Praegu tuleks tema hinnangul võlaõigusseadus ümber kirjutada.

Niklus tunnistas, et võlaõigusseadus on mõnes kohas üürilevõtja kasuks ja kaitseks, sest on olnud olukordi, kus eluruumi omanik on erinevate skeemide abil üritanud üürnikku korterist välja tõsta. Võlaõigusseadus on just selliste olukordade vältimiseks.

Nikluse sõnul oli ka kahetsusväärne, et «Pealtnägijas» kajastatud juhtumis on üürnik omanikele ka väidetavalt võlgu. Ta selgitas, et raha saab võlgu jäänud üürnikult välja nõuda ning saab ka üürilepingut üles öelda, ent seda ei saa teha jõuga.

Niklus lisas, et kindlasti ei tohi kellegi koju sisse tungida, isegi siis, kui üürileping on lõppenud ja üürnik peab eluruumi vabastama. «Sellisel juhul ei saa seda teha tavaline inimene omavoliliselt. Seda saab teha ainult kohtulahendi alusel kohtutäituriga, vajadusel saab kasutada politsei abi. See on jõu rakendamine, mida saab teha ainult riik.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles