Veebis agressiivselt müüdava salenemispreparaadi reklaamides lubatakse üleliigsete kilode kadumist 14 päevaga ja raha tagastamist, kui seda ei juhtu, teadaolevalt ei ole aga keegi raha tagasi saanud ja ravimiameti uurimisel selgus, et tegu on üldse ravimiga, mida ilma eraldi loata müüa ei tohigi.
Türil elav algklassiõpetaja Ly on aastaid kannatanud seljavalude käes ning arsti soovitusel tuleks tal vabaneda viiest kilost. Naine teeb küll korrapäraselt trenni, kuid kaalulangust pole siiani tulnud. Nii saigi Lyst üks paljudest, kes reageeris vaarikaketooni sisaldava kaalulangetuspreparaadi «Raspberry Ketone Forte» reklaamile. Seda enam, et loosung kuulutusel kinnitas - kaotad 14 kilogrammi nelja nädala jooksul või saad oma raha tagasi, vahendas ERR Uudised «Pealtnägijat».
57-aastane administraator Jaak kahetseb tõsiselt oma ostu ja tunneb piinlikkust, et reklaami ohvriks langes. Ta sai vaarikaketooni pakkumisi möödunud aasta oktoobris ja reklaamiti, et see on Dr. Ozi hästi hea preparaat, mis aitab kaalust alla võtta.
Vaarikaketooni kui revolutsioonilise kaalulangetaja pani esimest korda suure kella külge tõepoolest populaarne Ameerika teledoktor Oz. Pärast saadet sai vaarikaketoonist nõutud kaup ja nüüdseks ringleb turul juba kümneid erinevaid toidulisandeid, mis seda väidetavat imeainet sisaldavad. Seejuures on reklaam neile toodetele nii meil kui mujal harukordselt pealetükkiv.
Nii vilguvad kiiret salenemist lubavad bännerid veebikülgedel ja reklaampostitused potsatavad meilikasti mitu korda päevas. Paraku aga annavad endast üha enam märku need, kes tootes pettunud.
«Preparaadi tarvitamise alguses kaalusin 63,7 kilo ja siis, kui ma 14. veebruaril enam seda toodet ei tarvitanud, kaalusin ma 64,4 kilo. Nii et selle asemel, et kaalu langetada, sain kilogrammi juurde,» ütleb Ly.
Ka Jaagu sõnul hakkas tema kaal langemise asemel hoopis tõusma ja tegi seda 2,5 kilo võrra.
Inimeste huvi preparaadi vastu on suur
19-aastane noor ema Heli-Ly oli kapslite suhtes skeptiline algusest peale. Ent temal oli oma plaan, miks ta otsustas «imerohtu» siiski tellida - ta kirjutas blogi ja nägi, kui paljud inimesed preparaadi ostmise osas kõhklevad.
«Mõtlesin, et oh kui palju vaatajaid sellest saab ja otsustasin selle ära proovida, et näidata, et see ei tööta, et miks nii palju inimesi peaks seda ostma ja selles pettuma,» selgitab ta. «Alguses esimesed paar päeva tõesti läks midagi maha, aga kuna mu kaal on tark ja ta teab protsentidega vee ja liha ja luu arvutusi, siis tegelikult läks see kõik alla veest ja mingit kaalulangust rasva kohta ei läinud, see kaal tuli kõik tagasi.»
Huvi «imerohu» vastu oli aga suur, sest kolme tarbimisnädala jooksul kogus tema blogi juurde 4000 vaatajat.
Et inimeste huvi selle toidulisandi vastu on tõepoolest suur, tõestab aktiivne arutelu foorumites. Diskussiooni sekkus ka «Pealtnägija», paludes pettunutel endast teada anda. Vastukaja oli elav, ent oma delikaatsetest kaalumuredest olid avalikult nõus rääkima siiski vähesed. Mis aga kindel, kõikjalt jäi kõlama, et preparaadil ei ole reklaamis lubatud imettegevat mõju, mida kinnitab ka toitumisekspert doktor Kristel Ehala-Aleksejev.
«Vaarikaketoon on vaarika normaalne komponent, mis annab lõhnaelemendi. Seda kasutatakse väga palju kosmeetikatööstuses, ka toiduainetetööstuses. Me ei saa tegelikult rääkida sellest, milline mõju võiks tal olla inimese kaalule. Me võime oletada, kuna uuringuid on tehtud konkreetselt ainult närilistega. Ma ei saa sajaprotsendiliselt väita, et ka sellest vaarikaketooni tootest ei võiks olla kasu, aga ma arvan, et esmakohane on siiski inimese enda eluviisi muutmine,» lausus arst.
Loo iva ei olegi niivõrd välja selgitada, kas see preparaat päriselt töötab või mitte. Küll aga paneb kulme kergitama toote enneolematult agressiivne ja eksitavaid loosungeid sisaldav müük. Nii Ly kui ka paljud teised, kes reklaamis lubatud kiiret kaalulangust ei saavutanud, otsustasid toote tagastada, sest reklaam ju lubab 100 protsenti raha tagasi garantiid. Kuid just siin peitubki konks, miks vaarikaketooni preparaadid heausksetes nii palju pahameelt tekitavad.
Raha tagastamise soov jäi vastuseta
«Kirjutasin muidugi tagasi, et kallid sõbrad, nüüd on asi niimoodi, et ma olen tellinud ja olen tarvitanud ja mu kaal hoopis tõusis, et milles point on, ma tahaks oma raha tagasi! Aga ei tulnud mitte mingit vastust sealt,» nentis Jaak.
Olgugi, et kõigi reklaamide juures on kirjas klienditoe e-maili aadressid, kuhu kirjutades peaks saama juhiseid, kuidas kaup tagastada ja raha tagasi saada, siis tegelikult pole vastust oma pöördumisele saanud ei Jaak ega ka paljud teised «Pealtnägijaga» ühendust võtnud kannatanud. Segaseks ajabki olukorra, et väga keeruline on üldse tuvastada, kes on preparaatide tootja ja kes tegelikult vastutab.
«Üldjoontes need niidid lähevad Ameerikasse. Kui ka makstud on Eestis ettevõtjale, kes on ainult postiteenuse vahendaja, siis paraku postiteenuse vahendaja ei ole lõppvastutaja, vaid lõppvastutaja iseenesest on Ameerika ettevõte. Antud hetkel teebki asja keeruliseks see, et kuna on Euroopa Liidu mõistes tegemist kolmandate riikidega, siis on ääretult keeruline üldse sekkuda ja tarbijakaitseametil ka abi pakkuda,» nentis tarbijakaitseameti esindaja Hanna Turetski-Toomik.
Jälgi segab veel seegi, et meie kohalikesse veebikeskkondadesse ostavad imepreparaatidele reklaami sageli hoopis vahendusfirmad nagu Lifesisters või Lidango, mis on küll registreeritud Ameerikas, kuid mille esindajad paiknevad Lõuna-Euroopas. Lidango kontaktiks osutub näiteks Bulgaarias elav Ivaylo Ognayanov, kes vastab e-kirjas «Pealtnägijale», et ei tea toote mõju kohta midagi, sest nende agentuur teeb preparaadile vaid reklaami.
Samuti väidab ta, nii uskumatult kui see ka ei kõla, et agentuuril puudub otsekontakt tootjaga. Siiski saavutas blogipidaja Heli-Ly eelmise nädala lõpul suhtlusseisakus tootjaga pisikese läbimurde.
Ravimiamet: toodet ei tohigi Eestis müüa
«Kuna see lehekülg, kust neid tellida saab, kubiseb kirjavigadest, siis tegin sellest e-maili aadressist neli varianti ja kolm tulid tagasi, aga üks läks kohale ja järgmine päev tuli mulle vastus, kus ütles, et kuna see komisjon asub Ameerikas, kus neid uuritakse, kas antakse raha tagasi või mitte, siis sealt tuleb umbes 2-3 kuuga see raha tagasi. Nad pakkusid mulle ka varianti, et annavad mulle hoopis mingi teise produkti, mingi hammaste valgendamispliiatsi ja kaks kortsuvastast toodet. Nende vastu ma üldse huvi ei tunne muidugi. Kirjutasin neile, et ei, ma tahaks ikkagi raha tagasi. Ükskõik, kui kaua sellega ka võtab,» räägib Heli-Ly.
Turetski-Toomiku sõnul peavad kõik avaldatavad reklaamid vastama nõuetele ja seal sisalduv info peab olema kooskõlas nii reklaami- kui tarbijakaitseseadusega. «Reklaamiseaduse mõistes tegelikult on võimalik vastutusele võtta nii reklaami tellija kui ka avaldaja.»
Et Eestis toidulisandeid müüa, tuleb nende esmakordsest turule viimisest teavitada veterinaar- ja toiduametit. Ühtlasi teeb viimane järelvalvet selle üle, mis puudutab keelatud väidete kasutamist toidulisandite märgistuses ja turustusmaterjalides, sh reklaamides. «Pealtnägija» päringu peale vaatas amet üle eestikeelsed vaarikaketooni preparaatide reklaamid ning leidis, et need kõik sisaldasid eksitavaid väiteid. Nii lubas amet selle juhtumi menetlusse võtta ja vajadusel tarbijakaitseametiga koostööd teha.
Uurimine viis aga üllatava pöördeni: eile õhtul teatas asja vaaginud veterinaar- ja toiduamet, et preparaat «Raspberry Ketone Forte», mida tarbisid ka kõik loos üles astunud kannatajad ja mida seni tarbijakaitse ja teised käsitlesid kui toidulisandit, on tegelikult hoopis ravim ja kuulub ravimiameti kompetentsi.
See omakorda tähendab, et «Raspberry Ketone Fortet» ei tohi sellest hetkest Eestis enam müüa ja nii on ka lõpp pealetükkival reklaamil.