Neljandat nädalat mööda Aafrikat rännates olime end taas kümnetunnisele teele sättimas, et jõuda lähemale Saharale. Eestlastele on tuttav ütlemine: käia ära Pariisis ja siis surra. Bussi tagaistmel olid kohad sisse võtnud kaks rännumeest Austraaliast, kelle omavahelisest jutuajamisest jäi aga kõrva hoopis ütlemine: käia ära Timbuktus ja siis surra. Timbuktu on linnake Aafrika riigis Malis, asudes Sahara kõrbe lõunaserval Nigeri jõe käärus.

Maailma lõpus

Ning kuigi Timbuktu tundub asuvat maailma serval, toimus kõrbefestival omakorda linnast 65 km edasi kõrbesüdame suunas. Just seepärast kutsutaksegi seda maailma kõige ligipääsmatumaks festivaliks.

Kuna teed ei ole ja liikuda tuleb otse pehmel liival, pääsevad sinna liiklusvahenditest ligi vaid maasturid või suured truck’id. Ning muidugi kaamelid. Festival on välja kasvanud tuareegide pidustustest ja sel aastal toimus viiendat korda. Korraldajateks on Mali kultuuri- ja turismiministeerium koos tuareegide ühinguga.

Festival kujutab endast tuareegide suurt muusikapidu ja on kohalike jaoks oluline kogunemiskoht. Omavahelist juttu jätkus neil lõkketule valgel hommikutundideni. Turistidele müüakse limiteeritud arv festivalipääsmeid ja sel aastal oli see arv 200.

Kuna tegemist on eksklusiivse üritusega, on ka hinnad vastavad: sissepääs ühele maksis 130 eurot, millele lisandus kohamaks ööbimise eest tuareegi telgis ja toit.

Kohalikele on festivalil kõik tasuta, mis tähendab, et turistidelt saadava rahaga kaetakse tuhandete tuareegide festivalikulud.

Kokku kolm päeva kestval festivalil esitlevad tuareegid oma kunsti ja kohale on kutsutud ka Mali tuntud artistid. Igal aastal kutsutakse ka esinejaid rahvusvaheliselt areenilt ning sel aastal olid kohal Saksa, India ja Aafrika muusikud.

Festivalil ringiliikumine tähendab päevade kaupa sõna otseses mõttes liivas sumpamist. Ka öösel, kui tuareegitelgis end kerra tõmbad, ei anna liiv rahu – mitu korda öö jooksul ärkad selle peale, et peen liiv tuiskab hoogudena otse näkku. 

Tuareegid kannavad nii ööl kui päeval turbaneid ja ilma nendeta ei kujutaks kõrbes olemist enam ettegi. Juba esimestel festivalitundidel olid ka kõik turistid end turbanitesse mässinud.

Tasub vaeva

Tingimused, kus festivali korraldatakse, tunduvad olevat siin küll kõige raskemad maailmas – kõik, alates veest ja elektrist, tuleb autodel läbi pehme kõrbeliiva kohale tuua. Festivali korraldamise märke nägime kõikjal, kui Timbuktu poole liikusime: teedel olid liiva sisse kinni jäänud või purunenud truck’id, laadungiks suured madratsikoormad või lavatehnika.

Teekond festivalile jõudmiseks vältab tavaliselt kaks päeva – siia sisse jääb 500 km uhamist ja praamiületus, sest Timbuktu asub Nigeri jõe teisel kaldal. Viimased 65 km sõitu kõrbeliivas võtab aega ligikaudu 4–5 tundi pluss autoparandus ja teepealsed peatused.

Huvilised leiavad infot: http://www.festival-au-desert.org