Tänavu keskendub Lastefond peredele, kus kasvab sügava või raske puudega laps. Esimesteks abisaajateks on 15-aastane Peeter ning tema ema Anne.
Lastefond aitab vähendada puudega lapsi hooldavate vanemate koormust
26. aprill 2013, 13:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter on 15-aastane sügava puudega lamavhaige noormees, keda hooldab kodus tema ema Anne. Alates möödunud aastast katab Lastefond igal kuul 315 euro ulatuses ravimite ostu ning lisaks on fond soetanud Peetrile pesuraami ja aspiraatori, mille maksumuseks on kokku 2445 eurot.
Abivahendite ost ja ravimitele kuluva raha kompenseerimine teeb perekonna olukorra märgatavalt lihtsamaks, kuid lapse pidev kodune hooldamine on siiski vaimselt, füüsiliselt ja materiaalselt väga raske.
Nii Peetri ema Anne kui ka mitmed teised lapsi kodus hooldavad vanemad keskenduvad suurema osa ööpäevast oma erivajadustega lapsele ning seega ei ole neil võimalik sotsiaalses elus kaasa lüüa, käia tööl ega leida piisavalt aega iseendale või teisele lähedastele. Selline olukord on kurnav ning mõjutab sageli ka peresuhteid ja üldist toimetulekut.
Kodus puudega lapsi hooldavate vanemate koormuse vähendamiseks alustas Lastefond kampaaniat «Aita aitajal aidata», et koguda annetusi lapsehoiuteenuse võimaldamiseks.
«Nii saaksid vanemad jätta järelvalvet ja abistamist vajava lapse vähemalt mõneks tunniks päevas spetsialisti hoole alla, et puhata ja pühendada aega ka iseendale ning teistele pereliikmetele,» sõnas Lastefondi tegevjuht Agnes Karlson.
Lapsehoiuteenust pakub küll väikeses mahus ka riik, kuid see ei ole paljudele sügava puudega laste peredele mitmel põhjusel kättesaadav.
Alates käesoleva aasta aprillist tasub fond Peetri ema hoolduskoormuse vähendamiseks igal kuul 80 tundi meditsiiniharidusega hooldaja töötasu. Spetsialisti transpordikulud katab Väätsa vald.
Lastefond soovib sel kevadel alanud kampaaniaga aidata vähemalt paarikümmet voodihaige lapsega perekonda.
«Toetustööga paralleelselt püüame anda sotsiaalministeeriumile toimivate lahenduste praktikaid, et riik looks püsivad ja jätkusuutlikud lahendused kodus lapsi hooldavate vanemate abistamiseks,» selgitas Lastefondi tegevjuht Agnes Karlson.
Sotsiaalministeeriumi andmetel oli Eestis 2011. aasta seisuga 1077 sügava ja raske puudega last, keda hooldasid kodus nende lähedased. Sügava puudega lapsi, kes vajavad ööpäev läbi pidevat järelvalvet ja abistamist, oli kodus hooldatavate erivajadustega laste seas 180. Seejuures on praegu Eestis 30–50 puudega last, kes vajavad niivõrd ulatuslikku abi, et riigi ja omavalitsuste võimalustest nende perede abistamisel ei piisa.