Metssealihaga maiustajad sõid sisse ohtliku parasiidi

Hiiumaal lasti 30. mail metssiga, kelle liha grillisid ja sõid kaheksa inimest, nende seas ka kolm last, kirjutab Hiiu Leht. Alles järgmisel päeval viidi lihast võetud proov laborisse uurimiseks. Selgus, et liha sisaldab ohtlikus koguses keeritsussivastseid – raske haiguse, trihhinelloosi ehk keeritsusstõve tekitajaid.

Liha söönud inimesed pöördusid kohe EMO-sse, kus neile määrati ravi.

Loomaarst Ly Kokla rääkis, et kuna algul on manustatava ravimi kogus väga suur – päevas on vaja võtta 12 tabletti, lõppesid tabletidki nädalavahetusel apteegist otsa. Haiguse raskus sõltub toiduga sissesöödud vastsete hulgast. Alla 1000 vastse ei tekita erilisi sümptomeid, kuid 10 000 vastset põhjustab tõsise haigestumise ning 100 000 võib põhjustada surma.

Kuidas haigestutakse?

Hallimäe Loomakliiniku kodulehel selgitatakse, et keeritsuss parasiteerib kõige- ja lihasööjate imetajate peensooles ja lihaskoes. Keeritsussi lemmikpaigad looma organismis on kohtades, kus lihased intensiivsemalt töötavad ja veri aktiivsemalt ringleb.

Inimene nakatub süües väheküpsetatud liha või muid lihatooteid. Inimesed põevad keeritsusstõbe intensiivse nakkuse korral raskel kujul ja diagnoositakse tavaliselt kliinilise pildi põhjal.
Toiduga satuvad seedetrakti kapseldunud vastsed. Maohappe toimel nende ümber olev kapsel laguneb ning vastsed tungivad peensooles limaskesta sisse. 

Umbes nädala pärast hakkavad emasloomad produtseerima elavaid vastseid, mis tungivad läbi sooleseina ja lähevad vereringe kaudu vöötlihastesse. Spiraaliks keerdunud vastsed kapselduvad lihaskiu sisse, kus nad püsivad aastaid eluvõimelistena, põhjustades haigusilminguid.

Oluline on reeglipärane ja hoolikas liha kontrollimine ning liha piisav termotöötlus. Ussi vastsed surevad, kui liha külmutatakse alla -15°C vähemalt 20 ööpäeva või küpsetatakse vähemalt 77°C juures.