Suitsuvabade suveürituste suunas

Tuuli Koch
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavusel Õllesummeril sai veel vabalt suitsu tõmmata, kuid tulevikus ei pruugi vabaõhuüritustel enam seda võimalust olla.
Tänavusel Õllesummeril sai veel vabalt suitsu tõmmata, kuid tulevikus ei pruugi vabaõhuüritustel enam seda võimalust olla. Foto: Jelena Rudi

Euronõuded ja rangem tubakapoliitika Eestis püüavad kaitsta eelkõige lapsi ja noori, mistõttu kaovad müügilt mentooliga sigaretid.

Selles on juba kogu Euroopa kokku leppinud, et suitsetamise vähem atraktiivseks muutmiseks tuleb praegused hoiatuskirjad suitsupakkidel asendada sarnaselt Austraaliaga võigaste pilthoiatustega, mis hakkavad aeg-ajalt vahetuma, et mitte muutuda rutiinseks tapeediks. Lisaks sellele kaovad ära mentooliga suitsud.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas tunnistas, et kogu Iirimaa eesistumise ajal on Euroopa terviseministrite jaoks olnud tubakateema number üks küsimus. Kokkulepe karmi direktiivi osas on saavutatud, see jõustub arvatavasti aasta pärast ja siis antakse mentooliga suitsule lettidelt ära kolimiseks kolm aastat üleminekuaega.  

«Loogika on selles, et maitsed, mis peidavad tubaka halba maitset, teevad suitsu noorte, alaealiste jaoks atraktiivsemaks, ja on teaduslikult tõestatud, et lapsed alustavad suitsetamist mentooliga sigarettidest,» tõdes Rõivas.

Lõplikult keelata ei saa

Eesti on ka ise koostamas uut tubakapoliitika dokumenti, millelt on Rõivase sõnul eurodirektiivi valmimise ootuses veidi hoogu maha võetud, kuid sügisel soovib ta nn rohelise raamatu punkte hakata arutama valitsuses ja ootab ministrite heakskiitu. «Lõpuni ei saa suitsetamist ära keelata, kuigi on ka riike, kes soovivad seda teha, aga inimese omavastutus jääb alati. Aga suitsetamine pole ainult enda, vaid ka teiste tervise kahjustamine,» lisas Rõivas.

Tema sõnul on rohelise raamatu töörühmas olnud aruteluks võimalus anda kohalikele omavalitsustele õigus otsustada, kas nad soovivad vabaõhuüritustel suitsetamise täiesti ära keelata. «Et kui Tartus toimub Lotte vabaõhuetendus, siis on Tartu linna otsus, kas keelata Tartu lauluväljakul näiteks suitsetamine sel ajal täiesti ära,» selgitas Rõivas. «Mina isikulikult pean seda väga mõistlikuks.»

Sama on arutlusel ka terviseradade puhul, kus jalutavatel inimestel ei peaks olema õigust suitsu teha.

Minister tunnistas, et iga sammu ei saa riigi poliitikaga reguleerida, inimesed peaksid ise mõistlikke otsuseid tegema. Ta tõi näiteks, et kui 2004. aastal oli tohutu vaidlus, kas ööklubides-restoranides suitsuving ära keelata, siis nüüd peame seda täiesti normaalseks.

Äkki tasuks luua tubakatoodetele ka eraldi poed, nagu mõnes Euroopa riigis? «See mõte ei jäänud töörühmas kõlama. Tõsiselt kaalume aga tubakatoodete viimist poes eraldi nurka, nagu alkoholi puhul,» leidis Rõivas.

Tubakatootjate Eesti assotsiatsiooni esindajad ja kaupmehed peavad arutelu uute reeglite kehtestamise üle Eestis vägagi kesiseks. Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts arvab, et riik peab nii põhimõtteliste muudatuste puhul tegema kaupmeestega senisest tunduvalt tihedamat koostööd.

«Tubakapoliitika rohelise raamatu puhul oli kaupmeeste liit ettevõtjate poolt ainsana kaasatud töögruppi. Teisi partnereid ettevõtjad ei kaasanud, kuigi seda algstaadiumis lubati,» ütles Palts.

Tagantjärele on saadetud küll roheline raamat ka arvamuse avaldamiseks, kuid seda peab Palts pigem formaalseks kaasamiseks kui sisuliseks sooviks mured ära kuulata, arutleda või kompromisse leida. «See on meie silmis olnud kogu protsessi suurimaid probleeme ega lähtu kuidagi kaasamise hea tava põhimõtetest. Praegu on kogu protsessist jäänud pigem selline mulje, et ettevõtjate sisulist kaasamist on üritatud paaniliselt vältida, et ei peaks vastama ka sellelt poolelt tekkivatele küsimustele,» leidis Palts.

Tootjatega ei pea kõnelema

Rõivas usub, et töörühm on olnud igati esinduslik. Tema sõnul lähtutakse Euroopa direktiivi loomise puhul ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) üldisest reeglist, et tubakatootjatega läbirääkimisi ei peeta. «Olen olnud aktsiisipoliitikaga väga pikalt seotud, olen teinud otsuseid, mis on tubakatootjatele vastumeelsed, sest kriisi ajal osaliselt vajadusest, osalt teadlikult tõstsime tubakaaktsiisi, kuna see on maks, mis inimese enese teadlikkusega välditav ehk mõneti kõige leebem maksustamine, ja selles protsessis oli võimalik nendega kenasti seaduse detailides arutelusid pidada,» rääkis Rõivas.

Palts ei vaielnud sugugi vastu, et püüd kujundada inimeste harjumusi ja tõsta noorte teadlikkust on positiivne, samuti on kahtlemata olulised kõik sammud salaturuga võitlemisel. «Iseenesest ei näe ettevõtjad midagi halba sellise poliitikadokumendi kinnitamises, mis oleks tasakaalukas, analüüsipõhine ja pikaajaline ning mille koostamisel oleks kõiki osapooli ära kuulatud ja sisuliselt probleemid läbi arutatud,» rõhutas Palts. «Peab ju tunnistama, et tubaka ja alkoholi valdkonna ettevõtjad on kindlasti ühed neist, kes on pidanud aastate jooksul olema sageli tunnistajaks olukorrale, kus riigieelarve koostamise käigus, aasta lõpus, otsustatakse, et lisaraha saamise nimele tuleb just nende toodete aktsiisi tõsta, jättes ettevõtjatele kohanemiseks väga lühikese, mõne kuu pikkuse perioodi. Seda arvestades oleks pikemaajalise vaate olemasolu kindlasti positiivne, kuid seda enam peab see olema põhjalik ja läbianalüüsitud ning Eesti tingimustesse sobiv.»

ÜKS KÜSIMUS

Milliseid ohte, probleeme näete ettevõtjate poole pealt, kui arvestada, et karmima tubakapoliitika kehtestamise järel ootavad kaubandusettevõtjaid ees suured muudatused?

Mait Palts

kaubandus-tööstuskoja peadirektor

Üks suuremaid ohte on läbimõtlemata ja kergekäeline piirangute kehtestamine, mis võib tuua kaasa nii suurenevaid kulutusi kaupmeestele kui tootjatele. Ühevärviliste/ühetaoliste pakendite ja kaubamärkide eksponeerimise piiramine ning toodete müügi viimine nn leti alla on ilmselt üks olulisemaid piiranguid, milles probleeme näeme. Kui tootjatel puudub võimalus tooteid eristada, eksponeerida müügikohas tootega seonduvat infot või kaubamärki, on tegemist olulise vaba konkurentsi põhimõtete piiramisega.

Eraldi probleemide ring seondub ka salakaubandusega. Selle osakaal on juba praegu erinevates Eesti piirkondades väga suur. Naiivne oleks arvata, et täiendava aktsiisi või piirangute kehtestamise kaudu see probleem leeveneks. Pigem on karta selle süvenemist veelgi, mis omakorda tõstatab küsimusi tooteohutusest, kuritegevusest ja riigieelarve tuludest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles