Tööandjad kasutavad kaitseväkke minejate teadmatust ära

Pealinna ühes söögikohas täistööajaga kokana ametis olnud mees võeti kaitseväkke mullu oktoobris. «Kirjutasin toona avalduse ja mulle öeldi, et järgmine kevad ootame sind tagasi,» rääkis 23-aastane mees. Mida ta restorani juhi dikteeritud avaldusse kirja pani, noormees enam ei mäleta. «Ta ütles, et see on avaldus, et paneme su lepingu pausi peale,» sõnas noormees ja kinnitas, et toona mindi lahku sõpradena.

Umbes kuu aega enne ajateenistuse lõppu võttis ta «Kevadtormi» õppuse ajal peakokaga ühendust ja andis teada, et sooviks enne tööle naasmist nädalakese puhata, aga seejärel soovib tööle tulla. Kui ta mõni aeg hiljem tahtis teada, millal saab tööga pihta hakata, siis ei saanud ta ühendust ei peakoka ega restorani juhiga. «Peakokk saatis mulle sõnumi, et meil ei ole suveks kokki tarvis, ja ma veel vastasin talle, et kas sa teed nalja,» meenutas noormees asjade kulgu.

Lepingu koopiat ei ole

Kui ta kohale minnes soovis töölepingut lõpetada, siis väitis restorani juht noormehe sõnul, et lepingut pole vaja lõpetada, kuna sellega on juba kõik korras. Noormees on aga veendunud, et tema sellisele lepingule alla ei kirjutanud, vaid tegu oli töölepingu peatamise dokumendiga. Lepingu teist eksemplari noormehel aga ei ole.

«Asi oli selles, et ta võttis end 1,5 kuud enne kaitseväge vabaks. Ma veel hoiatasin teda, et me ei ole kohustatud teda tagasi võtma,» selgitas ettevõtte juht. Naise sõnul võttis noormees enne kaitseväkke minekut välja puhkuse ja siis soovis lisaks paar nädalat puhata.

Ettevõtte juhi sõnul tuleb tööleping peatada mõistlik aeg enne kaitseväkke minekut ja sellest andis ta ka noormehele teada. «Ma arvan, et see on paar päeva või nädal aega enne, mitte poolteist kuud,» on naine veendunud.

Ta kinnitas, et see hetk oli tööl väga raske ning ettevõttel oli inimest vaja. Ka olevat mees jõulude paiku teatanud, et ei soovi tagasi tulla. «Ta olevat (hiljem – toim) ka helistanud peakokale, aga mida ta rääkis, mina ei tea. Mina võtan inimesi tööle ja ei võta ka,» tõdes juht. Ta kinnitas, et kui noormees kevadel tuli, siis öeldi talle, et kuna kõik kohad on täidetud, siis teda vaja ei ole.

Mees endise ülemuse jutuga ei nõustu, kuna oli enne püssi alla minekut lisa vabaaega saanud just tema loal. «Rääkisin kohapeal nii juhataja kui peakokaga, et kui ma puhkusele panen kaks nädalat juurde, kas see sobib, kas saate hakkama, ega köögis raskeks ei lähe? Kõigile see sobis,» rääkis noormees. Ta lisas, et siis oli juba tööl uus inimene, keda välja koolitati.

Täieliku üllatusena tuli talle aga väide, nagu poleks ta talvel soovinud enam vanasse kohta tagasi tulla. «Ma lihtsalt ei saa aru, kust ta seda infot võtab, mina ei ole seda rääkinud,» on mees veendunud.

Töökoht peaks säilima

Tööinspektori-juristi Neenu Paveli sõnul ei või töölepingu kohaselt tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Hätta satuvad juristi sõnul need, kes oma õigustega kursis ei ole, ning kui tööandja noorte teadmatust ära kasutab.

«Kutsealusele lubatakse küll, et töökoht säilib, tulgu aga tagasi, kuid samas antakse teada, et töösuhe tuleb selleks ajaks poolte kokkuleppel ikkagi lõpetada, muidu peaks tööandja töötaja eest makse maksma,» tõi ta näite.

Kui eksiteele viidud töötaja sellise kokkuleppe allkirjastab, on töösuhe tingimusteta lõppenud ning ajateenistusest tulles ei ole tööandjal mingit kohustust teda tagasi võtta. Paveli sõnul nõutakse mõnikord, et sõdurpoiss peab ise lahkumisavalduse kirjutama, sest muidu tööandja teda ära ei lase ning siis saab ta teenistusest kõrvalehoidmise eest karistada.

Konkreetselt antud juhtumist rääkides selgitas Pavel, et kaitseressursside amet annab igale ajateenistusse kutsutule tõendi, mis tuleb esitada tööandjale, et viimane näeks, mis päevast on töötajal õigus töö tegemisest keelduda.

«Poolte kokkuleppel võidakse töösuhe peatada ka mõni päev enne teenistusse asumist, kuid see tuleb korrektselt vormistada, et hiljem ei oleks arusaamatusi,» rõhutas Pavel.

Kui noormees puhkas ära oma põhipuhkuse ja soovis veel nädalaid vaba olla, siis on Paveli sõnul võimalik, et seda ei vormistatud tasustamata puhkusena, vaid töölepingu lõpetamisena poolte kokkuleppel. «Sel juhul ei lõpetatud töösuhet seoses ajateenistusse minekuga, vaid mingil muul alusel,  ja tööandjal ei ole enam kohustusi töötaja ees,» nentis jurist. Tööandja peaks sel juhul näitama dokumenti, avaldust või kirjalikku kokkulepet, mille alusel töösuhe lõppes.

«Enne sõjaväge kokana töötanud noormees oleks  pidanud tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nt e-kirjaga teada andma, et on taas töö tegemiseks valmis ja nõuab enda tööga kindlustamist,» rääkis Pavel. Kui tööandja oleks talle tõendanud, et töösuhe on lõppenud, oleks töötaja enne sõjaväkke minekut pidanud saama lõpparve.  «Kui tööandja seda tõendada ei saa, tuleks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole,» soovitas jurist.