Rahvas loodab Audru kalafarmilt tööd

Kui mujal Eestis kipuvad kohalikud elanikud uute kaevanduste, maanteede laienduste või massiivsete ehituste peale looduskahjudele viidates häält tõstma, siis Pärnumaal asuva Audru valla elanikud on hoopis teist meelt.

«Kalafarm toob meile hulganisti töökohti juurde, juhul kui rohelised oma nina sinna ei torgi,» võttis Audru elanik Heiki Rivimets kokku kohalike seas levinud arvamuse peatselt 50 hektarile kerkiva suurettevõtte kohta.

Audru lähedale planeeritava kohafarmi ehitus peaks pihta hakkama juba augustis-septembris. Töö võib kesta kolm kuni neli aastat, mille järel ulatub sealne kalatoodang 80 000 tonnini aastas. Kohamaimud on praegu Taanis ettekasvatamisel ning tootmine algab tõenäoliselt juba aasta lõpus.

Rivimets nendib, et nii nagu mujal pole Audruski tööga kiita. «Paljud istuvad käed rüpes kodus,» nõustus Audrus töötav Jekaterina Rivimets ning lisas samuti, et tema hinnangul on igal kümnel juhul mured loodusega liialdatud.

Kuigi üksnes hoonestatud alasid on farmil poolesaja hektari jagu, peaks keskkonnamured olema lahenduse leidnud. Veel aasta algul tõid ornitoloogid välja, et ettevõtmine võib kahjustada Audru linnukaitseala.

«Ohtude vähendamise asjus saime kokkuleppele,» lausus Audru vallavanem Margus Joonas. Ta lisas, et olukorda tulevad hindama kaks linnu-uurijat Taanist, üks Rootsist, Saksamaalt ja Eestist ning piirkond uuritakse korralikult läbi, et selgusele jõuda, kuidas lähedal asuv Natura ala üldse töötab. Joonase sõnul pole lindudel võimalik seal praegu pesitseda, sest alal on palju tehismaastikku.

Kuna nii suur farm on ainulaadne, on kaheldud, ega asi vahest jutuga piirdu ning ettevõtmine katki jää. Kuni esmaspäevani võib farmi detailplaneeringut veel vaidlustada. Joonase sõnul on siiani laekunud kaks kaebust, kuid need ei olevat lahendamatud ning suure tõenäosusega farm valmib.

«Need asjad on juba nii kaugel, et vast ikka tuleb,» avaldas ka Audru elanik Sirje Eensalu lootust. «Seal pole praegu mitte midagi, ainult võssakasvanud tühermaa,» leidis Eensalu. «Ma usun, et kalafarm teeks selle ala korda.»

Praegu saeveskis töötav Ivo Kaelussoo leidis, et tohutu ettevõtmine on tööd otsivatele audrulastele ja valla naabritele tarviline leevendus ning lisas, et tema loodab ehitusele tööle saada juba suve lõpus. «Inimesed ootavad väga ja me oleme kümne-viieteistpealise pundi juba kokku pannud. Kohe kui vaja, läheme ehitama,» sõnas Kaelussoo.

Seevastu pensionär Ilmar Ranne on veidi teist meelt. «Idee on hea, aga tagajärgi me ei tea,» vaagis ta mõtlikult. «Mujal maailmas ju nii suurt ei tehta.» Tema arvates on lubatud 1200 töökohta veidi utoopiline ning kahtlema paneb ka ettevõtte kinnitus, et kogu farmi tegevus saab olema erakordselt puhas.

Nimelt tekib sellise suurusega farmis aastas 90 000 tonni kalasõnnikut. Samuti kerkib küsimus, kuhu suunatakse basseinides kasutatud vesi ning kalajäätmed.

«Erinevalt traditsioonilistest farmidest eraldame me kalakasvatuses kogu sõnniku ja toodame sellest kompleksväetist,» selgitas kasvandust rajava Fjord­Fresh Holding ASi juhatuse liige Alar Oppar.

Kalajäätmed rändavad tema sõnul tagasi kalasöödatehastesse, kus neist tehakse kalajahu. Kasutatud vesi puhastatakse ja suunatakse tagasi basseinidesse.

«Kalafarmi äriplaan baseerubki sada protsenti korduva veekasutusega vesiviljelustehnoloogiatel ja kontseptsiooni taotluseks on «null-keskkonnamõju»,» ütles Oppar.

Ainus arvestatav reovee koormus keskkonnale on 1200 inimese olmevesi, mis eelnevalt puhastatakse vähemalt Tuuraste oja veekvaliteedi tasemele ja suunatakse seejärel Pärnu lahte. See moodustaks 0,15 protsenti Pärnu linna reovee koormusest.

Kalafarm ehitatakse just Eestisse, sest siin on selleks sobiv ärikliima. «Asukohavalik on osa kalkulatsioonist, et kui odavalt suudaksime Eestist maailmaturule tuua kalavalku ja -rasva,» märkis Oppar.

«Audru eelis on merevee hea ja elektri rahuldav kättesaadavus ning head teeühendused.» Asukohavalikul sai määravaks ka piisav põhjaveereserv ja sobiv alusgeoloogia.

•    Kalafarmi rajava Fjordfresh Holding ASi hinnangul läheb see kokku maksma ligi 440 miljonit eurot.

•    Investorid tehakse teatavaks juuni lõpus.

•    Toodangust läheb ekspordiks ligi 99 protsenti: jahutatud kalatooted põhiliselt Euroopa Liitu, Venemaale ja Ukrainasse, sügavkülmtooted ka USAsse ja Jaapanisse.

•    Ehitus algab augustis või septembris. Tootmine algab aasta lõpus või 2010. aasta veebruaris.

•    Kalafarm peaks valmima 3–4 aasta jooksul.

•    Tööd saab ligi 1000 kohapeal väljaõpetatavat oskustöölist ning paar­sada kõrgharidusega tippspetsialisti.

•    Ehituse ajaks on tarvis ligi 500 ehitajat.