Osa perearste peab töö seiskama

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuest aastast võib perearsti vastuvõtt Lääne-Virumaal Rakkes lõppeda, sest sealsed amortiseerunud tööruumid ei vasta enam perearstikabinettidele seatud nõuetele.
Uuest aastast võib perearsti vastuvõtt Lääne-Virumaal Rakkes lõppeda, sest sealsed amortiseerunud tööruumid ei vasta enam perearstikabinettidele seatud nõuetele. Foto: Meelis Meilbaum

Perearstid peavad hiljemalt detsembri lõpuks taotlema terviseametilt tegevusluba, Eesti Perearstide Seltsi hinnangul ei vasta aga kuni kolmandiku arstide töötingimused nõuetele, mistõttu ei ole neil võimalik litsentsi saada.


Eesti Perearstide Seltsi liikme Anneli Talviku sõnul seisab riik silmitsi grandioosse probleemiga: võrreldes eriarstiabiga on perearstiabi tugevalt alarahastatud. «Protsentuaalselt saab perearstiabi ainult 11 protsenti kogu eelarvest, aga inimeste pöördumistest umbes 80 protsenti lahendab ära perearst oma väga nappide võimalustega,» sõnas ta.

Talviku sõnul on ahtad rahastamisskeemid viinud selleni, et perearstid peavad toimetulekuks lõpetama investeerimise. «Kümme aastat on olnud piisav aeg, et alguses hea arenguhoo sisse saanud perearstisüsteem lasta laiali laguneda. Arstid avastasid üsna kiiresti, et kui keegi kvaliteeti ei kontrollinud, oli kõige lihtsam jätta nõuded täitmata,» ütles Talvik.

Litsents korralikele
Talviku sõnul on rahastamine kõikidel perearstidel olnud ühesugune, mistõttu ei saa osale ruumide mittevastavust andeks anda. «Väga paljud arstid on ähvardanud, et nad lähevad minema, kui hakatakse nõudma investeeringuid.»

Perearstide seltsi juhatuse esinaise Diana Ingeraineni arvates on riigi käitumine silmakirjalik. «See probleem ei ole äkki tekkinud – lihtsalt riik avastab alles nüüd, mis seisus peremeditsiin on,» sõnas ta.

Anneli Talviku sõnul on riik litsentseerimise koha pealt hoogu maha võtnud, kuna on teada, et nende asemele, kes tegevusloa tõttu praksise sulgeda võivad, ei leidu uusi arste.

Riik on tema sõnul võtnud vastu otsuse anda järgmiseks aastaks tegutsemisluba kõikidele perearstidele, kes seda soovivad, seda isegi juhul, kui nende tööruumid ei vasta nõuetele.

Terviseameti peremeditsiini osakonna juhataja Pille Saar aga sõnas, et sellist otsust ei ole tehtud. Küll aga kinnitas ta, et juhul, kui avastatakse puudused, annab terviseamet tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Tegevuslube andes hinnatakse iga juhtumit eraldi, rääkis sotsiaalministeeriumi meedianõunik Jana Rosenfeld. «Oleme ühtlasi veendunud, et üldarstiabi kättesaadavuse tagamine on kindlasti olulisem kui väike kõrvalekalle ruutmeetrites.»

Perearstide selts on seisukohal, et nende perearstide jaoks, kes on tööruumide puhul siiani seadust täitnud, on kõigile soovijatele tegevusloa andmine solvav. «Reeglina võib seal näha ka tendentsi, et need arstid, kes pole aastaid midagi investeerinud, on võtnud hoopis dividende, kutsudes esile kolleegide pahameelt kvaliteedinõuete eiramise pärast,» sõnas Talvik.

Seltsi arvates peaks haigekassa andma paremad lepingud nendele perearstidele, kes on seadust täitnud ja töötavad nõuetekohastes ruumides.

Rosenfeldi sõnul ei oska ei terviseamet ega sotsiaalministeerium praegu hinnata, kui paljud perearstid nõuetele mittevastavate tööruumide tõttu praksise sulgeda võivad.
Saare sõnul on praeguseks välja antud 58 tegevusluba ning menetluses on 46.

Taksoga arsti juurde
Perearst kolib paratamatult inimestest kaugemale. «Sellest on inimlikult kahju, aga tegemist on paratamatusega,» ütles Anneli Talvik. «Ükskõik, kas on litsentseerimine või mitte, kas tehakse suuri tervisekeskuseid või mitte – tuleks tunnistada, et see kättesaadavusepõhimõte, et iga inimese lähedal on oma arst, on oma aja ära elanud.

Niivõrd väikese rahastuse juures ei ole haigekassaleping võimaldanud ühel arstil maal korralikult arstikeskuse struktuuri üles ehitada.» Drastiliselt on muutunud ka demograafiline olukord, selgitas ta.

Talvik märkis, et paljudes valdades ei ole juba praegu perearsti ning et kohalik omavalitsus peaks maksma kinni transpordi arsti juurde – inimest arsti juurde toimetada on igal juhul lihtsam, odavam ja mõistlikum, sest perearstiabi täielik kadumine oleks maainimese jaoks veelgi halvem.

«Kuna sellist transporti täna ei ole, tekitab see paljudes hirmu, et kuidas me siis arsti juurde saame, aga see on täiesti mõeldav ja lahendatav asi,» sõnas Talvik. Tema sõnul viiakse Soomes inimesed arsti juurde kas või taksoga, kui vaja, ning selline süsteem töötab.

Ka Pille Saar kinnitas, et üksikpraksised pigem hääbuvad ja paremini toimivad praksised, kus töötab koos vähemalt neli perearsti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles