Klienti hämmastas Selveri töötaja käitumine

Külli kirjutas Selveri Facebooki lehel, et on solvunud ega tõsta enam iial oma jalga Selverisse. «Kui palju maksab Selveri töötajate viisakus?» küsis Külli. Ta selgitas, et ostis lapsele Tic Taci, mille hind saalis ja kassas erines kuue sendi võrra. «Poest väljudes ütlesin abikaasale, et lähme tagasi ja kontrollime müügisaalis hinna üle».

Riiulis oli siiski väikese Tic Taci hind 41 senti. Külli läks kassade juurde tagasi ja küsis abi kassast, kus väiksem järjekord oli. «Praktikant vaatas tšeki pealt, et triipkood ei klapi. Ütlesime, et see on ainuke hind, mis väljas oli,» märkis Külli. Seejärel kutsus praktikant administraatori, kes olevat öelnud, et 41 senti on valge paki hind, kuna need on erineva kaaluga. «Kui juhtisin tähelepanu, et 41 senti on ainuke hind, mis väljas on, vaatas ta mind põlastava pilguga ja küsis, et mis ma nüüd siis tegema pean,» meenutas Külli.

Seepeale vastas ta administraatorile, et tehke seda, mida kauplused sellistel puhkudel teevad, mispeale töötaja vastas, et «nojah, minge kassasse, kust ostsite, see müüja maksab teile selle kuus senti kinni».

Administraator olevat öelnud, et klienditeenindaja maksab selle kinni omast taskust. «Ta ütles praktikandile, et «mine ütle, et ta seal kassas neile vahe kinni maksaks, ma pärast võtan maha, võin selle oma taskust ka kinni maksta». Ei vabandatud ega midagi. Administraator lahkus ilma, et oleks isegi nägemist öelnud,» lausus Külli.

Kassa juures juhtis Külli praktikandi tähelepanu toote hinnale, mille peale neiu nähvas, et tema ei vastuta hindade väljapanemise eest. «Kes siis vastutab?» tekkis Küllil küsimus.

Selver vabandas

Lõpuks otsustas Külli selle kuus senti sinnapaika jätta ja lahkus poest väga häiritult. «Mõistan, et kuus senti ei ole väga suur raha, kuid asi on põhimõttes. Mis siis, kui ma oleks ostnud midagi kallimat ja vahe oleks olnud suurem? Mitmest eurost alates oleks hinnavahe piisavalt suur, et probleemiga viisakalt tegeleda? Tundsin end alandatuna,» ütles Külli.

«Tõepoolest, antud tootel puudus hinnasilt, viga on meiepoolne ja see on nüüd kaupluses parandatud,» vastas Küllile Selveri sisekommunikatsiooni spetsialist Piret Putko. Ta lisas, et kindlasti on teenindaja käitumine lubamatu ja antud teemast on administraatoriga räägitud ning üle korratud hea teeninduse põhimõtted.

Külli sai Jõgeva Selveri juhatajalt vabanduskõne ja kompensatsiooni pakkumise. «Arvan, et kuigi ülemus vastutab oma töötajate eest, siis tegelikult peaks seesama eksinud töötaja võtma toru ja kliendilt vabandust paluma. Arvan, et see aitaks kaasa sellele, et inimene vaataks rohkem, kuidas ja mida ta ütleb,» nentis Külli.

Jutt , et klienditeenindaja peab antud juhul ise hinnavahe kinni maksma, ei vasta tõele. «Töötaja ei pea kindlasti vahet ise kinni maksma. Klient peaks pöörduma kohe pärast vale hinna avastamist infoletti, kus talle hinnavahe tagastatakse,» ütles Selveri avalike suhete juht Annika Vilu. «Juhul kui kauba hind on ekslikult drastiliselt vale, näiteks on 33-eurose toote hinnasildil märgitud 3.30, siis me vahet tagasi ei maksa, vaid ostame toote tagasi,» lisas Vilu.

Vastutab ettevõte

Prisma turundusjuht Silver Säga ütles, et sellises olukorras, kus hind erineb hinnasildil ja kassas, on kliendil alati õigus saada toode hinnasildile kirjutatud hinnaga. «Kui selline eksimus tuleb välja pärast kauba eest tasumist ja maksame kliendile raha tagasi, siis ükski poetöötaja seda ise kinni maksma ei pea,» sõnas Säga ja lisas, et kassapidajad usaldavad kassasüsteemi ning kassasüsteemi hinnad on ka reeglina õiged.

«Kui hinnasildil on vale hind, siis enamasti on see seotud kas kampaaniatoodete vahetumisega või hinnamuutustega. Kui korraga tuleb välja vahetada paljude toodete hinnasilt, võib mõni neist ka kõige hoolsamal töötajal kahe silma vahele jääda. Enamasti on sellises olukorras tegemist tahtmatu inimliku eksimusega ja Prisma võtab tekkinud kahju enda kanda,» rääkis Säga.

Maxima brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktori Ty Lehtmäe sõnul kehtib neil sisekord, millest tulenevalt peab klient saama toote osta riiulis väljas olnud hinnaga juhul, kui hind riiulil on odavam lõplikust hinnast kassas. «See on kindlasti ettevõtte kulu, kindlasti ei maksa seda kinni kassapidaja omast taskust,» märkis Lehtmäe.

Sama väitis ka Rimi pressiesindaja Katrin Bats. «Üldiselt proovime hinnaerinevusi vältida, paraku see aga alati tõesti ei õnnestu. Hindu vahetavad teenindajad ning paraku me kõik võime vahel eksida,» tõdes Bats. «Juhul, kui klient leiab riiulilt eest hinna, mis hiljem tema ostutšekil ei kajastu, on tal seaduse järgi õigus toote eest raha tagasi küsida või ostust loobuda. Meie oleme Rimis otsustanud, et olukorras, milles oleme ise süüdi, müüme toote kliendile hinnaga, mida ta riiulis nägi,» rääkis Bats ja lisas, et sellisel juhul tehakse kliendile vastav allahindlus, mille kulu läheb ettevõtte arvele.

Mida teha, kui hinnad kassas ja müügisaalis ei ühti?

• Kui kassast läbi löödud hinnad ei vasta müügisaalis kaupade juures teavitatud hindadele (ostutšekil on kõrgemad hinnad), siis võid sellise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada. Ehk teisisõnu võid sellisest ostust loobuda. Lisaks tuleb müüja sellist tegu käsitleda tarbija eksitusse viimisena, mis on karistatav.
• Kõige parem on eksituse selgudes lahendada probleem kohe, kassa juurest lahkumata. Kui avastad aga eksituse või hinnapettuse alles kodus, tuleks võimalikult kiiresti (soovitavalt veel samal päeval) pöörduda müüja poole ning esitada talle kohe pretensioon lepingu tühistamiseks.

Allikas: tarbijakaitseamet