Uspenski: Eestis valmisolek arutada probleeme on suurenenud

Uspenski rääkis, kas ja kuidas avaldas eelmise aasta sõda Lõuna-Osseetias mõju Vene-Eesti suhetele.

Esmalt tegi diplomaat selgeks, et eelmisel aastal polnud tegemist Vene-Gruusia konfliktiga. «See oli Gruusia-Lõuna-Osseetia konflikt, kus Venemaa oli rahusobitaja, stabiilsuse ja piirkonna rahvaste jaoks julgeoleku ning väärika elu tagaja.»

Uspenski väitel oli Venemaa tegevus eelmise aasta augustis kooskõlas selle rolli ja rahvusvaheliste normidega.

«Ma ei ütleks, et Eesti poliitiliste ringkondade ja meedia reaktsioon Kaukaasia augustikuistele sündmustele erineks väga sellest, mida võis märgata sel ajal teistes NATO ja ELi liikmesriikides.»

Loomulikult on välispoliitilised, globaalsed ja regionaalsed probleemid tähtsaks osaks kahepoolsetes suhetes, kuid siiski ainult osaks kogu suhete kompleksist.

«Üldiselt võin öelda, et viimase aasta jooksul oleme märganud Eesti suuremat valmisolekut arutada probleeme.»

Diplomaadi sõnul langevad paljudes punktides kahe riigi seisukohad kokku ja seda mitte ainult omavahelistes, vaid ka ülemaailmsetes teemades. Me leiame võimalusi produktiivseks koostööks, lisas ta.

Kohalike poliitikute aeg-ajalt kostvad teravad väljaütlemised Venemaa aadressil ei erguta loomulikult normaalsete suhete arengut.

«Kui heanaaberlikud suhted kujunevad konjunktuuri pantvangiks - pole tähtis, kas sise- või välispoliitikas, siis vaevalt sealt midagi head on oodata.»

Meile on teada, et eelmise aasta augustisündmuste tajumine pole Eestis nii homogeenne, kui seda tahaksid propagandistid, kes toetavad Saakašvili kuritegelikku režiimi.

Uspenski väitel on paljud Eesti meediakanalid mõistnud Venemaa tegevuse hukka. Kui aga selle agressiooni faktid said avalikkusele teatavaks, hakkas olukord tema väitel muutuma.

«Kahjuks mitmed kohalikud poliitikud oma arvamust ei muutnud ja nemad peavad Kaukaasia konflikti süüdlaseks jätkuvalt Venemaad.»

Aga mida pidi Venemaa tegema, kui kaasaegse sõjatehnikaga Gruusia hakkas hävitama Tshinvalit ja tapma Vene rahuvalvajaid ning kui Abhaasia ja Lõuna-Osseetia palusid end kaitsta agressori eest, esitas Uspenski küsimuse.

Kas abistamisest keelduda, soodustades Gruusia armee vormi kandvate kurjategijate tegevust ja määrates need väikerahvad hukule?

Olen kindel, et vastused neile küsimustele on silmanähtavad ja varem või hiljem mõistavad seda kõik, märkis suursaadik.