Kuigi tuntuimaks tegijaks Soomes on suve hakul Silja Line’i
ostnud Tallink, kes vaatamata äriedule on jõudnud juba usaldust kõigutada, on
välisministeeriumi andmetel kümneid kordi rohkem siiski Soome firmasid, kes
Eesti turule tulevad.
Sest paraku suudab rikas soomlane Eesti turgu lihtsamalt
vallutada kui märksa vaesem eestlane Soome turgu, kirjutab Kaire Uusen
Postimehe lisaväljaandes Otsustaja.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | khmm
suurvend on suurte vendadega harjunud - ühel pool vene bojaarid, teiselpool põhjamaade kuningad.
he...
mhhhmmm
väikevend oled. ma tahaks ka siin eestis head kvaliteedi!!
|
|
Sellele vaatamata suureneb huvi Soome turule pääsemiseks või
töötamiseks nii Eesti ettevõtetel kui töötajatel. Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutuse andmetel kinnitab seda eelkõige majandusstatistika, mille järgi
ületas näiteks 2005. aastal Eesti eksport Soome impordi Soomest siiapoole lahte
800 miljoni krooniga.
Suurenevat huvi näitab EASi andmetel ka see, et
septembris Tallinnas korraldatud seminaril «Soome äripartnerina» osales üle 70
ettevõtja. Kui seni suurim Eesti ettevõtte investeering Soome oli Silja
Line’i ost, siis Soome turul tegutsevad ka mitmed teised rohkem või vähem
tuntud Eesti firmad nagu Webmedia, Sportland, PTA ja Hekotek.
PTA kontsern teatas
hiljuti, et müük nii Lätti kui Soome on selle aasta üheksa kuu jooksul
võrreldes mullu sama ajaga suurenenud. Ka PTA toodete müük Soome
jaekaubandusettevõttele Anttila OY on osutunud edukaks ning see kajastub ka
hulgimüügi käibe suurenemises.
Kevadel avas Sportland Helsingi südames asuvas Kamppi
ostukeskuses esimese poe, mida Sportlandi juhataja Üllar Jaaksoo võrdles
meedias sama tasemega, kui Eesti kauplus avaks uksed Viru keskuses. Sportlandi
juhid on avaldanud soovi laiendada firmat Soomes, kuid vaadata ka Rootsi,
Poola, Rumeenia ja Bulgaaria poole. Seda vaatamata asjaolule, et üks kauplus
Soomes Espoos tuli sulgeda.
Üheks huvitavamaks näiteks Soome turule liikumisel on aga
Eesti teehooldusfirma Teho AS, kes võitis Soome riigi korraldatud avaliku hanke
ning sai omale seitsmeks aastaks teehoolduse lepingu Soomes. Soome turule pääsemine ei tulnud kaugeltki lihtsalt.
Teho
juhatuse liige Heikki Anipai ütles, et Soome riigihanke võit nõudis neilt pikka
ettevalmistustööd ning proovimist alustati juba 2001-2002. «Meile ei tehtud
mingit hinnaalandust,» rääkis Anipai. Sel kevadel tuli lõpuks vääriline võit.
Üllatav oli Teho jaoks see, et kui hankekonkursi võidust
saadi teada juba kevadel ja leping jõustus oktoobrist, siis selle vahepealse
aja jooksul ning ka enne lepingu sõlmimist tuli firmal ennast jätkuvalt
tõestada. Eesti riigihanke puhul sellist asja ette ei tule.
Erinevalt Eestist pannakse Anipai kinnitusel Soome
riigihanke puhul väga suurt rõhku kvaliteedi ning selle peale, kas ollakse ikka
suutelised kõiki nõudeid täitma. Näiteks iga sõna, mis Teho esindajad ütlesid,
kontrolliti Anipai sõnul üle. «Kui me ütlesime, et autod on tellitud, küsiti,
kust tellisite, kes on kontaktisik ning kohe helistati tehasesse ja küsiti, kas
on tellitud ja kas saavad õigeaegselt valmis,» kirjeldas Anipai soomlaste
põhjalikkust.
Kui firma teatas, et on Soomes endale inimesed tööle
leidnud, siis helistati ja küsiti neilt, kas nad ikka töötavad seal. «Kontroll
oli ikka väga kõva ning ega me enne seda lepingut saanud, kui tellija oli
kindel, et suudame seda täita,» nentis Anipai, kes oma sõnul ei uskunudki enam,
et nad selle lepingu saavad.
Sestap soovitab Anipai ka kõigile Soome turu poole
vaatavatele Eesti ettevõtjaile keskenduda kvaliteedile. «See käib igalt poolt
läbi, sest Soomes on väga inimsõbralik keskkond, siin ei tohi olla mingeid
«agasid», vaid kõik peab olema nii, nagu nad nõuavad,» rõhutas ta.
«Siiski ei
tasu Eesti firmadel välisturule minekut karta. See on eestlase üks
põhivigasid.» Anipai teab, et kõik Eesti firmad ei saaks oma nimega Soome
turule minna ning tema kõrvu on kostnud ka suhtumist: et «meie õpetasime
eestlasi, kuidas nad nüüd tulevad meie leiba ära võtma.»
Anipai sõnul kardeti algul, et ka nende firma tuleb vanade
autode ja venelastest tööjõuga, aga nüüd, kui soomlased on nii juhid kui
töölised, on suhtumine hoopis teine. Anipai sõnul ei saa siiski üldistusi teha,
et eestlastesse suhtutakse halvasti, vaid kõik sõltub ikka firmast endast.
«Meie oleme rahul, sest suutsime esialgsed eelarvamused kõik ümber lükata,»
lisas ta.
EASi Helsingi esinduse juht Valdar Liive ütles, et eelkõige
peibutab Soome Eesti ettevõtjat seepärast, et tegemist on lähima suure
ostujõuga turuga. «Turg on arenenum kui Lätis või Leedus ning see võimaldab
toodete konkurentsivõimelisust testida,» selgitas Liive.
Samuti on Soome tema
sõnul üks edukamatest globaliseerujatest, sest sealsed ettevõtted on aktiivselt
koos riigiga investeerinud tehnoloogia arendusse ja teadusuuringutesse ning
suutnud laieneda aktiivselt kasvavatele turgudele. Samas on EASi sõnul Soomes turumajandusliku riigina suur
konkurents, samuti tugevad ametiühingud ning väljastpoolt tulijatel ei ole väga
kerge löögile pääseda. Soome turule minek ei ole seetõttu kõige lihtsam.
> Loe edasi |
kõik galeriid
