Mõnikord juhtub, et kingitus mõjub meeldiva üllatuse asemel külma
dušina. See võib juhtuda vaatamata sellele, et oled just TEMALE sobivat
kingitust otsides palju-palju mõtelnud, meisterdanud või poode läbi
sõelunud, kirjutab Kadri Palk SL Õhtulehe lisalehes jõuluabc. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Roman Eit oli muidugi paras toober ka, oleks võinud vihjamata jätta siis, selle asemel jättis võimaluse ra...
mads «Olin vihjanud, et sooviksin jõulukingiks saada hommikumantlit. Muidugi ma ei täpsustanud, millist, ...
|
| Turundusjuht
Kaile (33) elu kõige suurema pettumuse valmistanud kink tuli
abikaasalt. «Olin vihjanud, et sooviksin jõulukingiks saada
hommikumantlit. Muidugi ma ei täpsustanud, millist, kuid pidasin silmas
õhulist siidist negližee tüüpi riideeset. Arvasin, et mees taipab,
millist ma tahan,» räägib Kai. Praktilise mõttelaadiga mees
ostis aga hoopis paksu sinise froteehommikumantli, mida Kai pole
kordagi kandnud ning peab tõeliselt koledaks. Tagantjärele ajab teda
aga selline vahejuhtum naerma: «Mees mõtles eelkõige sellele, et oleks
soe ja mõnus ega määrduks liiga kergesti,» ütleb Kai. Arvutiinsener
Toomas Taim (36) pole teab mis kingituste fänn ega pööra neile ülearu
palju tähelepanu. Eriti tobedad on tema sõnul suurema seltskonnaga
üritustel tehtavad kingitused, kus lepitakse kokku mingi väike summa,
mille eest saab ainult sodi. «Kingitustega on sama lugu
nagu suhetega – vastastikused ootused ja lootused võiks paigas olla,»
annab nõu psühholoog Janne Saar. «Täiskasvanud inimesed saavad ju ometi
üksteisele rääkida, mida kingiks soovitakse või kuidas üldse kinkimise
rituaali korraldada.» Valikuvõimalusi on palju. Kingitused võib
valmistada ise, võib valida vaid praktilisi esemeid või vastupidi –
minna romantika ja ebapraktilisuse teed. Aga kui on selge, et
üks pool kingituste tegemist oluliseks ei pea, nagu kirjeldab enda
suhtumist Toomas? «Siis võiks arutada, kas üldse on otstarbekas teha
kingitusi, mida nagunii keegi ei oota,» leiab Janne Saar. «Ei ole
tõesti mõtet kulutada tohutult ressursse – aega, raha, emotsioone –
ainult selle pärast, et nii on kombeks.» Niisiis, kui soovite
kinkida lihtsalt kinkimise rõõmu pärast, võiks eelnevalt endale selgeks
teha, kas teine millegi säärase üle ikka rõõmustab. «Kui aga loodate ise saada konkreetset kingitust, ütelge seda otse ehk nii-öelda kirjutage jõuluvanale,» jätkab psühholoog. Ja et kingitud hobuse suhu ei vaadata, siis tuleks pettumuse valmistanud kinkijale tema tegu suuremeelselt andeks anda. Hoopis
omaette teema on lastele kinkimine. Janne Saar soovitab end siinkohal
tagasi lapseks mõelda, mitte kinkida lastele asju, mis endale lihtsalt
praktilised tunduvad. «Lapsed ootavad ja loodavad palju rohkem
kui täiskasvanud, ka pettumusest saavad nad üle vaevalisemalt,» tuletab
psühholoog meelde. Tehkem siis oma silmateradele kingitusi, mis neil
tõepoolest panevad silmad särama! Toimetas Marina Zemtsovskaja, PM online |