Seksiorja pidaja ema pidas ohvrit lapselapseks

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Phillip Greg Garrido.
Phillip Greg Garrido. Foto: Reuters / Scanpix

Ühendriikides California osariigis vahistatud lapseröövli Phillip Garrido ema pidas 18 aastat vangistuses veetnud Jaycee Lee Dugardi oma lapselapseks.


Ajalehele Sunday Mirror antud usutluses kinnitab 88-aastane Patricia Garrido, et poeg esitles Dugardi talle Allissa nime all ja nimetas teda oma tütreks ühest eelmisest suhtes, vahendas uudisteagentuur BNS AFP ja AP teadet. 

«Ma ei teadnud, et teda hoiti seal vastu tema tahtmist. Ma olin oma voodis ja ainus mis ma teadsin oli see, et naeratav tüdruk käis mind vaatamas,» rääkis psühhopaadi ema.

«Ta paistis alati rõõmus olevat. Ma olin kindel, et see on mu lapselaps. Ma ei tea, mis temaga nüüd on juhtunud, aga ma armastan teda. Ma loodan, et temaga on kõik korras,» lisas naine.

Phillip Garrido hoidis 11-aastasena kooliteel röövitud Jaycee Lee Dugardi 18 aastat vangistuses, mille käigus sünnitas ohver oma röövijale kaks last.

Poeg ütles emale, et ka need lapsed on tema järglased ühest eelmisest suhtest.

«Ma ei tea kuidas need kaks väikest tüdrukut siia sattusid, kuid ma arvasin, et ka nemad on Phillipi omad. Ta ütles mulle, et nad kõik on tema lapsed,» väitis Patricia.

Naine lükkas tagasi kuuldused nagu ta oleks Dugardi laste sünnitamisel abistanud.

«Nad olid kõik armsad tüdrukud. Ma arvasin, et nad on mu perekond. Mul polnud aimugi, et tegu on millegi sellisega. Ma ei tea, mis tal viga on, kuid ta on teinud oma perekonna väga õnnetuks,» ütles ema.

Praegu 29-aastane Jaycee Lee Dugard jäi kadunuks 1991. aasta 10. juunil, mil kaks halli värvi sedaaniga sõitnud isikut tüdruku tema kodu lähedalt South Lake Tahoe'st röövisid. Röövi nägi pealt tüdruku kasuisa Carl Probyn, kes üritas kurjategijaid jalgrattaga taga ajada, kuid edutult.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles