Vastab doktor Arter: kas pidev lahtistite tarvitamine on kahjulik?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
anestesioloog Markko Pärtelpoeg.
anestesioloog Markko Pärtelpoeg. Foto: Pm

Uues rubriigis «Doktor Arter» vastab lugejate küsimustele arst-anestesioloog Markko Pärtelpoeg. Palun saatke oma küsimused aadressil arter@postimees või Maakri 23a, Tallinn.

1. Kumb on kahjulikum — kas kannatada kõhukinnisust või tarvitada pidevalt kõhulahtisteid?
Kui seedetegevus tekitab probleeme ja leevendust tuleb otsida juba lahtistitest, siis on ilmselge, et midagi on korrast ära.

Kauakestvat ja kroonilist kõhukinnisust võib põhjustada vale või ebakorrapärane toitumine, vähene kehaline aktiivsus, istumisega seotud töö- ja eluviis, rasvumine ja treenimata kõhulihased, aga ka stress, ülepinge, mitmed soolte- jm haigused. Noore inimese kõhukinnisuse põhjused on tavaliselt seotud söömisharjumuste ja vähese liikumisega, vanematel võib see lisaks olla tingitud haigustest ja ravimitest.

Kui kõhukinnisus, mis põhjustab valu ja puhitust, kestab kaua, võivad tagajärjed olla väga rasked. Inimesel väheneb söögiisu, tema töövõime langeb, tekivad peavalud, üldine närvilisus ja unehäired.

Ravi algab eelkõige õigest toitumisest ja rohkest liikumisest. Tuleb süüa kiudaineterikast toitu ja juua normaalsel hulgal vedelikku. Alles seejärel tulevad kõne alla seedetegevuse parandamiseks mõeldud ravimid, mis võivad olla abiks lühema aja vältel. Pidev lahtistite võtmine toob kaasa mitme organismile olulise aine puuduse. Ja kui sool on harjunud pikalt ainult lahtistitele lootma, nõuab selle normaalse talitluse taastumine kaua aega.

2. Iga kord kui sõidan lennukiga, tabab mind kohutav peavalu. Millele see viitab, on see ohtlik ja mida sel puhul teha?

Valu põhjuseks on lennureisil tekkiv kiire õhurõhu muutus, sellega võib kaasneda ka lühiajaline kuulmislangus või -kadu. Selliseid hädasid kogeb peaaegu iga kolmas lennureisija.

Lendamisest tingitud rõhumuutusi tajub inimene keskkõrvas ja ninakõrvalurgetes. Et lendamisel valu ei tekiks, tuleks rõhk nendes ruumides tasakaalustada õhurõhuga, seda võib aga takistada näiteks nohu, kõrvapõletik, limaskesta turse, ninahingamise takistus ja ka anatoomilised iseärasused. Võimaluse korral tuleks nohuga lendamist vältida, kui see aga pole võimalik, peab kindlasti tarvitama limaskesta turset vähendavaid ja nohuravimeid.
Valu tekkimist aitavad vältida näts ja imemiskommid. Õhkutõusmisel ja maandumisel tuleb sagedasti neelatada ja haigutada, seega ei tasu sel ajal magada.

Kui need soovitused ei aita, tasub küsida enne lennusõitu apteegist valuvaigistit. Valu püsides veel mitme päeva vältel pöörduge kindlasti perearsti poole, sest mõnikord võib rõhuvahest koguneda keskkõrva vedelik ja põhjustada põletikku, mis omakorda halvendab kuulmist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles