Tagasi
Millal täpselt vaktsiin Eestisse jõuab, selgub Normeti sõnul sel nädalal. Esialgu on kavas hankida 200 000 gripivaktsiini doosi.
Juulis, kui vaktsineerimisplaani koostati, märkis Normet, et riskigrupi vaktsineerimisele kulub 50 miljonit krooni. Nüüdseks on selgunud, et vaktsiini on vaja vähem ja ka raha ei kulu nii palju.
«Juulis ei olnud veel teada, mitu doosi on ühele inimesele vaja, et saada kaitse seagripi vastu,» selgitas Normet. «Nädal tagasi aga andis Maailma Terviseorganisatsioon hinnangu, et üle kümneaastastele lastele ja täiskasvanutele piisab ühest vaktsiinidoosist.»
Arstid leidsid laupäeval sotsiaalminister Hanno Pevkurile saadetud avalikus kirjas, et kuna uude grippi haigestumise eest kaitsev medikament on olemas, näitab selle tellimisega viivitamine kas sotsiaalministeeriumi saamatust või hoolimatust rahva tervise suhtes.
«Meie eesmärk on teha parim otsus keerulises olukorras, kus korraga on majanduskriis ja uus gripitüvi maailmas levimas,» põhjendas Normet vaktsiini hankimise venimist.
Riskigrupile oleks vaktsineerimine tasuta. Küll aga tekib probleeme neil, kes soovivad vaktsiini ise osta, sest kolm ametlikku vaktsiinitootjat Euroopas ei ole seni vaktsiini apteekidesse müügile lubanud.
«Nendel, kes soovivad ennast oma raha eest vaktsineerida, seda võimalust enne järgmist sügist ei ole,» ütles Normet. Siis hakatakse seagripi vastu vaktsineerima koos tavalise gripi vastu vaktsineerimisega.
Eelmisel nädalal avaldasid ka perearstid muret, sest ei oska vastakate uudiste tõttu käituda – kord räägitakse, et seagripp on eluohtlik, siis aga rahustatakse meedikud maha ja kinnitatakse, et paanikaks pole põhjust. «Me tahaks ka lõpuks teada, mis siis saab,» ütles mures perearst Iris Koort.
Normet märkis, et netikommentaaride ja arvamusavalduste põhjal võib järeldada, et inimesed on aru saanud, et seagripp pole katk. «Aga on väga raske selgeks teha, miks vaktsiini apteegist osta ei saa või miks riik seda tasuta ei jaga,» lisas ta.
Noppeid Arstide Liidu avalikust kirjast sotsiaalministrile
• Gripipandeemiate kogemuste põhjal võib haigestuda kuni 40 protsenti elanikkonnast. Haigus kulgeb enamasti suhteliselt kergelt, kuid suur tüsistuste oht on rasedatel ja krooniliste haigustega inimestel. Seniste kogemuste järgi haigestuvad eelkõige nooremad tööealised inimesed, seega avaldab epideemia tõsist mõju paljude oluliste valdkondade, eriti tervishoiu ja sisejulgeoleku toimimisele ning kogu majandusele.
• Skandinaavias on juba alustatud vaktsineerimisi A-gripi viiruse H1N1 vastase vaktsiiniga. Soomes vaktsineeritakse esmalt rasedaid, krooniliste haigustega patsiente, tervishoiutöötajaid ja teisi riskigruppidesse kuuluvaid inimesi.
• Tõhusat kaitset pakkuva vaktsiini tellimisega hilinemine näitab kahjuks kas sotsiaalministeeriumi ebakompetentsust või hoolimatust rahva tervise suhtes.
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
