Tagasi
Nende hulgas, kes teavad alkoholiprobleemidega peresid (mis tähendab, et nad võivad, kuid ei pruugi selle all mõelda ka oma peret), on oluliselt enam naisi ja madalama-palgalisi, kuus kuni 3500 krooni pereliikme kohta teenivaid inimesi. Oluliselt vähem on aga nende seas mehi ja 15- kuni 24-aastaseid noori.
Eesti alkoholitarbimise kultuurile on iseloomulik suurte alkoholikoguste joomine purju joomise eesmärgiga. Sellise tarbimismustri eripära on suur seos alkoholitarbimise ning vägivalla, ka enese vastu suunatud vägivalla vahel.
Võrdluseks võib tuua n-ö kontinentaalse joogikultuuri, kus alkoholitarbimine on valdavalt seotud toidukultuuriga ning korraga tarbitakse väiksemaid alkoholikoguseid, alkoholitarbimise ja vägivalla seosed on nõrgad ning alkoholist tingitud kahjud väiksemad.
TAI Eesti täiskasvanud elanikkonna 2007. aasta tervisekäitumise uuringu järgi jõi end pea iga teine mees vanuses 16-44 kord kuus purju ja iga viies mees samas vanusegrupis jõi end purju iga nädal. Iga kuues naine jõi end purju kord kuus.
Noorte alkoholitarbimine kasvab
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005./2006. aasta uuringu järgi on meie 11-15-aastased noored purju joomise sageduselt Euroopa maade edetabelis 3.-4. kohal.
Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 12-13 ja noorelt alustajate osakaal on tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju.
Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine kui purju joomine. Tüdrukute purju joomine on eriti märgatavas kasvutrendis, mis on osaliselt selgitatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega.
Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas. Alkohol on otseselt seoses noorukite suremuse kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised.
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
