Tagasi
«Juhul kui Eestis peaks ka võrreldes Inglismaa või Iirimaaga haigus eriti raskelt levima, siis me oleme selleks valmis,» rääkis Normet. «Haigetel on koht, kuhu pöörduda, arstidel on ravimiseks vahendid ning jätkame ennetustööd andes soovitusi, kuidas käituda.»
«See on sama töö, mida oleme aastaid teinud,» sõnas ta. «Ravimite puhul pole midagi spetsiaalset vaja teha. Nii nagu gripiravimid on olemas haiglates ja apteekides, nii on ka seagripi puhul. Ainult antiviraalide puhul on töös riikliku varu uuendamine.»
«Eestil on täna varud, milleks piisab kümne tuhande inimese ravimiseks,» rääkis Normet. «Need on vajalikud haiguse eriti raske avaldumise puhul.» Ka intensiivravikohtadest ei pidavat Normeti hinnangul puudu tulema.
Normeti sõnul haigestub igal aastal grippi ligi kümme tuhat inimest ning gripitüsistusest põhjustatud surmasid tuleb aastas ette 30-60 juhtu. «Ilmselt jääb enamus iga-aastasest kümnest tuhandest gripijuhtumist tänavu seagripijuhtmiks,» rääkis Normet.
Normeti sõnul pole põhjust karta Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsiooniteenistuse juhi Matti Maimets öeldut, et nakatuda võib kuni 40 protsenti elanikkonnast, kuna ükski rahvusvaheline organisatsioon ega lõunapoolkera kogemus seda ei kinnita.
«Eestis ei ole ühtegi haiguskollet olnud, vaid enamikel juhtudel on haige nakatunud teises riigis või olnud sellise inimesega lähedas kontaktis,» rääkis Normet.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur nentis, et olukord on tõsine. Tema sõnul üksikuid haigestumisi enam eraldi ei teatata, vaid edasi toimetatakse seirepõhiselt, kuna ületati saja haigestunu piir.
Pevkuri sõnul on praeguseks vaktsiini saamiseks kõnelusi peetud Saksamaaga, Hollandiga ning ravimitootjatega. «Nad on kõik valmis Eestit toetama,» ütles minister, kelle sõnul jätkuvad sel nädalal ja järgmise alguses läbirääkimised ka teiste riikidega.
Kommenteeri
Prindi
Saada sõbrale
