President Toomas Hendrik Ilves autasustab täna Jõgevamaal Kasepääl konkursi «Kaunis Eesti kodu 2007» võitjaid. Postimees käis külas ühes Läänemaa ilusaimas kodus ja kaunidust, mida kaeda, oli Noarootsis Österby külas Sepa talus küll.

Värava ette sõites võtab külalised kõigepealt vastu Sepa talu kuueaastane bernhardiin Billi, kes loiult haukudes võõraid hoovi sisenemise eest hoiatab. Hetk hiljem tuleb talumaja uksele perenaine ise. «Tulge aga edasi, koer on ketis,» hüüab vanaproua Elsa Kivi sõbralikult.

Perenaise sõnul tegid katuse oma ala tõelised asjatundjad ehk katusemeistrid. «Roog on toodud Saaremaalt,» teatab ta.

Palju uudistajaid

Küsimuse peale, kas möödujad ka maja uudistama kipuvad, jõuab perenaine vaid käsi kokku lüüa ja ohata. «Pildistajaid on väga palju,» sõnab Elsa. «Enamasti pildistatakse aia tagant, aga mõni küsib õnneks enne ikka luba ka.» Alles hiljuti olla Tallinnast pärit prouad käinud «ekskursioonil» – tutvunud maja ja hooviga.

Hoovi, mille suuruseks on 0,4 hektarit, ümbritseb roigasaed. «Üks külamees ütles mulle, et ma olevat omale lambaaia ümber lasknud teha,» seletab proua. «Aga ma vastasin, et üks lammas elab ju siin sees ka.»

Lisaks bernhardiin Billile elab Elsa majapidamises veel kaks kana ning kolmevärviline kass. «Kass nimega Kass,» teadustab naine. Aga kunagi, kui abikaasa veel elas, kasvatati Sepa talus isegi hobuseid. «Tervelt kakskümmend üks hobust oli, elasid ja poegisid ka siin,» meenutab perenaine.

Lisaks talumajale on hoovis veel punane laut, mis on Elsa sõnul täielikult uuesti üles ehitatud, ja saun. «Saun on veetud kohale siitsamast Noarootsist, hoovi peal pandi kokku tagasi,» selgitab Elsa.

Viimane remont tehti majale kümme aastat tagasi. «1995. aastal oli hirmus torm ja see viis pool katust minema, mees oli ka just ära surnud,» tuletab Elsa hirmsat aega meelde. «Siis ma mõtlesin küll, et lähen vanadekodusse ära, et mulle aitab.»

Naise sõnul on maja korda saanud suuresti tänu väimehele. «Tema ütles, et ei lähe ma kuhugi ja et teeme kõik ikka korda,» on perenaine siiani tänulik.

Österby külla Sepa tallu sattus Elsa Kivi noore tüdrukuna. «Ma olen sünni poolest virulane, Sillamäe külje alt,» seletab ta. 1943. aasta sõjakeerises koliti kogu perega Noarootsi, et õuduste eest kaugele pääseda. Österbys maandus pere Elsa isa tuttava soovitusel.

Kohalikud rootslased lahkusid ja talud jäid tühjaks. «Mina vandusin, et siia ma ei jää,» räägib vanaproua oma toonastest mõtetest. Pärast kooli lõppu läkski Elsa Kohtla-Nõmmele. Veidi hiljem viis elu aga Jõgevale, kus ta 1954. aastal abiellus.

«Lõpuks kutsusid aga vanemad koju tagasi,» räägib perenaine, kuidas ta Österbysse tagasi sattus, ja tõdeb, et pole oma sammu kunagi kahetsenud.

Ameteid on Elsa jõudnud elu jooksul pidada mitmeid. «Olen töötanud kohalikus sööklas, lasteaiajuhataja olen olnud samuti ja viimased 15 aastat olin postiljon,» loetleb Kivi selja taha jäänud ametiposte.

«Üldiselt olen ma ikka loru olnud,» räägib Elsa naeru kõkutades. Ta on nii ema, vanaema kui ka vanavanaema. Peres on kaks tütart, lapselapsi on kokku kolm ning lapselapselapsi koguni viis.

Lõbusad jõulud

Jõulude ja sünnipäevade ajal läheb vist päris lõbusaks? «Jah, siis on küll tore,» õhkab perenaine. «Meil on peres niisugune kokkade dünastia,» avaldab ta. «Mina olin sööklas, üks tütardest on veel kokk ning tütretütar koos mehega on samuti kokad.»

Kas üksi niiviisi talus elades igav ei hakka? «Seda lootustki ei ole, kogu aeg on midagi teha,» vastab taluperenaine.

Sepa talu oli esimest korda üks konkursi «Kauni Eesti kodu» võitjaid juba 2001. aastal. Seekordne äramärkimine on Österby külas elavale Elsa Kivile juba kolmas.

Liikumine «Kaunis kodu»

• Kodukaunistamise liikumine sai hoo sisse 1935. aastaks, mil hakkas tegutsema Eesti Maakodude Kaunistamise Selts. Seltsi eesmärgiks oli korraldada ja kaunistada Eesti maakodusid ning nende ümbrust, et muuta maal elamist kultuursemaks ning kaunimaks.

• Selts korraldas hoogtöönädalaid, milles kutsuti kõiki Eestimaa inimesi tegelema muu töö kõrval ka kodukaunistamisega.

• 1938. aastal asus liikumise etteotsa president Konstantin Päts. Sõja ajal jäi kodukaunistamise tegevus soiku ning alles Nõukogude okupatsiooni lõpupoole hakati sellele taas tähelepanu pöörama.

• Uue hoo sai liikumine taas sisse 1997. aastal. Toona emadepäeval kuulutas president Lennart Meri Estonias välja Eesti kodukaunistamise aasta.

• Parimad kodukaunistajad selgitab riiklik žürii välja piirkondlike konkursside tulemuste põhjal.

• Esimesed auhinnad jagati 1998. aastal Tartus.

• 1999. aastal loodi kodukaunistamise liikumise koordineerimiseks mittetulundusühing Eesti Kodukaunistamise Ühendus.

• Tänavu annab president auhinnad 83 kaunile kodule.

Allikas: iluskodu.ee