Kuigi beebidel on algul suus vaid mõni hammas, tuleb nende eest hoolt kandma hakata kohe. Ka pisikeste ilmakodanike kikusid tuleks pesta kaks korda päevas.
Väike hammas vajab kohe pesu
2. detsember 2009, 08:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli stomatoloogiakliiniku lasteosakonna hambaravi arst-õppejõud Jana Olak ütles, et laste hambaid peaks hakkama pesema kohe, kui need on lõikunud.
«Imikute puhul oleks hea, kui nad jääksid magama puhaste hammastega,» rääkis ta. «Muidugi see alati ei õnnestu, mõni jääb lutipudeli otsa magama, aga tavaliselt saab veel teise pudeliga anda lonksu vett peale, et piim ei jääks hammastele.»
Olaki sõnul on ta lastevanemate suust sageli kuulnud eksiarvamust, et hambaid tuleks hakata pesema kahe- või kolmeaastaselt. «Ma ei tea, mis alustel nad selle välja mõelnud on,» lausus arst.
Jooki vähem suhkrut
Kui pooleteiseaastasel lapsel on esimesed hambad igeme äärest kollakad, on Olaki sõnul enamikul juhtudel tegemist lutipudelikaariesega, mis on vanemate tekitatud häda. Igasugused muud variandid on erandid.
Kaaries tekib pidevast kokkupuutest suhkru ja happelise söögi või joogiga. Sageli on põhjuseks mahl.
«Mahl on muidugi kasulik, aga mitte vahetpidamata,» selgitas Olak. «Mahl olgu söögi juurde, mitte sooja ilmaga lihtsalt joogiks.»
Tema sõnul pole hammaste jaoks vahet, kas tegemist on poe- või kodumahlaga. «Üks suhkur ja hape on seal sees kõik,» lisas ta.
Hambaravikliiniku Kliinik32 arst Triin Kadastik selgitas, et kuna naturaalne kodumahl sisaldab vähem suhkrut, on too selle võrra vähem kahjulik. Ka rinnapiimast võib kaaries tekkida, ennekõike sagedase söömise korral.
Pärast söömist on Olaki sõnul suu keskkond kuni tund aega happeline.
«Terve see aeg toimub hambaemaili lagunemine. Siis hakkab uuesti hambaemaili taastumine,» kirjeldas ta. «Aga kui tunni aja pärast võtame uue toidu suhu, hakkab see protsess otsast peale.»
Tartu Ülikooli arst viitas uuringutele, mis kinnitavad, et 80 protsenti lastest on saanud hambaauke tekitava mikroobi selle isiku käest, kes on temaga kõige rohkem koos. «Idee poolest oleks väga hea, kui suudaks mikroobi edasiandmist vältida lapse kolmeaastaseks saamiseni,» selgitas Olak.
Nakkav kaaries
Kindlasti ei tohi enda suhu panna lapse lutti ning vältida tuleks ka samade söögiriistade ja -nõude kasutamist.
«Senikaua kui lapsel pole hambaid suus, tal kaariest tekitavaid mikroobe pole. Kaaries on sisuliselt nakkushaigus,» rääkis Kadastik. «Mikroobist enam lahti pole võimalik saada.»
Hambapastat soovitasid arstid hakata kasutama siis, kui laps oskab juba välja sülitada.
«Enne seda pesta ainult veega või kasutada spetsiaalset imikute pastat,» selgitas Olak. «Hambapasta annab lisamomendi, aga kõige tähtsam hambapesu juures on pesemine ise – mehaaniline puhastamine. Hambapasta lihtsalt toetab sealjuures.»
Kadastiku hinnangul pole enne aastaseks saamist pastat vaja kasutada. «Olulisem on hambahari, et see oleks korralik ning et harjased oleks sirged ja uued,» lisas ta.
Olak ütles, et väikelaste hambapastas on pea ainult kaltsium.
«Lisaks on sinna sisse võetud süljest niisuguseid kasulikke ensüüme, mis meil nagunii süljega suus on. See aitab mikroobidel elutegevust peatada, aitab pärssida, et mikroobid suus ei vohaks ja ei saaks nii kergelt tekkida,» selgitas ta.
Üks levinum beebide hambapasta ROCS on Olaki kinnitusel ohutu ja seda võib alla neelata. Kadastik selgitas, et ka floori sisaldava hambapasta väikses koguses allaneelamine ei ole niisama pestes kahjulik.
Kuni viienda eluaastani peaks last hammaste pesemisel vaatama ja juhendama.
Appi hambaid hõõruma
«Mõni lapsevanem tuleb vabandab, et ma ikka veel pesen kolmeaastasel lapsel hambaid, laps ei saa hakkama. See on täiesti normaalne,» selgitas Olak. «Enne kui ta ei oska kindla käega joont tõmmata, ei ole see koordinatsioon nii hea, et saab hambad ise puhtaks.»
Esimest korda võiks tema sõnul lapsega hambaarsti juurde minna aastaselt. «Siis vähemalt saame sõnad peale lugeda, kui midagi on,» ütles ta.
Enne hambaarsti juurde minekut soovitas Olak laps kodus ette valmistada. «Harjutada suu lahti tegemist ja üksteisele suhu vaadata. Kas või lusikavarrega hamba peale koputada, et ta tunneb, et midagi suus toimub,» kirjeldas ta.
Tartu Ülikooli hambaravi arst-õppejõud lisas, et kindlasti ei tohiks lapsele öelda «ära karda», see vaid õhutab hirmu ning laps ongi kohe valmis kartma.