Ettekandjad: eestlastel ei ole kannatust

Ühes söögikohas öövahetuses töötav Anna nentis, et liiga paljud kliendid on ebameeldivad. «Saan aru, et inimesed on purjus ja seega ka ülemeelikud. Kõigepealt kommenteeritakse su rinnapartiid, vahitakse lolli näoga tükk aega, hoitakse järjekorda kinni ja ilgutakse niisama. Kui on «jultumust» midagi öelda, läheb kohe suureks kisaks,» selgitas Anna. Ta nentis, et vahel on töötajatest puudus ning seetõttu ka teenindus halb – söögiga läheb kaua ja lauad on mustad. See aga ei olevat klienditeenindajate süü, vaid kivi tööandja kapsaaeda.

«Kui klient tahab, et teda koheldakse nagu kuningat, peab ta ka kuningale vastavalt käituma, vähemalt elementaarselt viisakaski olema,» arvas Anna. «Tihtipeale saavad just klienditeenindajad kõige eest pähe,» lisas ta. Näiteks riidleb klient teenindajaga, kui sööki piisavalt kiiresti lauda ei tooda. Kokk jällegi õiendab, miks toitu lauda ei viida ning ülemus imestab, miks lauad koristamata on. «Tihtipeale pole aga klienditeenindajal võimalik kõike samal ajal teha,» selgitas Anna.

«Olen ise väga kaua olnud restoranis klienditeenindaja ning tõesti pean kahjuks ütlema, et need kõige vinguvamad ja nõmedama käitumisega kliendid osutuvad tihtipeale eestlasteks,» tunnistas Tiiu, kelle sõnul on välismaalased üldjuhul kannatlikud, rahulikud ja ei kipu teenindajaid solvama.

Samas nentis Tiiu, et ka teenindajad peaksid endast sada protsenti andma ning halva teeninduse korral ei tasugi naeratusi oodata. Üldjuhul arvab Tiiu, et klient võib küll kuningas olla, kuid siis peaks ta ka vastavalt käituma. Ainult nii on võimalik kuninglikku teenindust saada. Kahjuks kohtab aga palju neid, kelle puhul on teenindaja sunnitud mõtlema, et restorani on tuldud oma viha ja koduseid probleeme välja elama.

Ants ei saa aru, miks eestlased alkoholi juues usuvad, et neile on kõik lubatud. «Alustades räuskamisest ja lagastamisest, lõpetades agressiivse käitumisega nii teiste klientide kui ka klienditeenindajate suhtes,» selgitas Ants, kes tõi ka näite elust enesest. «Olin parasjagu saali koristamas, kui astus sisse üks agressiivne juuatäis kodanik ja hakkas nõudma, et ma talle otsekohe sööki valmistaks. Ma vastasin, et hea küll, läheb hetk aega, tema aga nõudis koheselt. Ma ütlesin, et ma ei saa sulle toortoitu anda, mispuhul hakkas ta mind tõukama ja väitma, et ma justkui mölisen temaga,» kirjeldas Ants, kes kutsub üles klienditeenindajaid kaitsma oma õigusi.

Üks Tarbija24 lugeja aga usub, et nii kliendid kui ka teenindajad saaksid paremini käituda. Ise töötas ta teenindajana kolm aastat ning siis sai mõõt täis. «Suuremad restoranid 20+ töötajaga on täiesti omaette džunglid. Kõik käituvad, kuidas heaks arvavad,» kirjeldas klienditeenindaja. Osa kliente ei muuda oma näoilmet ka siis, kui klienditeenindaja kõige lahkemate žestidega lagedale tuleb. «Teenindajate kaitseks tahaks vaid öelda, et ega ettekandja ei koostanud menüüd, valmistanud toitu, kujundanud hindu, leiutanud kassaprogrammi...Teenindaja on tööl, et muuta restorani-elamust meeldivamaks ja sujuvamaks ning üldjuhul on kõik tema sammud juba ette määratud,» lisas teenindaja.

«Olen olnud teenindaja nii öösel avatud olevas lounges, kui ka a la carte restoranis ja hetkel töötan sellises mõnusas hubases toitlustusasutuses,» kirjutas tudeng-teenindaja.

«Pigem olen mina sellise suhtumisega, et kui klient käitub hästi, siis on tema kuningas, aga kui juba esimesel kokkupuutel teenindajaga on klient ebaviisakas ja käitub nõmedasti, siis ei ole tema ka ära teeninud head klienditeenindust,» arvab tudeng-teenindaja.

Klienditeenindaja püüab aga igal võimalusel viisakaks jääda, kuna see tagab jootrahavõimaluse.

«Minul on isiklikult olnud kliente, kes läksid spetsiaalselt restoranist kaugemale pangaautomaati sularaha võtma, et saaksid mulle tippi jätta,» kirjeldas tudeng-teenindaja, kelle sõnul on eestlased üldjuhul siiski toredad, mõne erandiga.

Arvamusi seinast seina

«Olen ka töötanud klienditeenindajana söögikohas ja pean mainima, et enamik inimesi on ääretult viisakad ja sõbralikud,» kirjutas Karmen. Näiteks tõid kliendid pärast söömist ise nõud ära, ehkki seda ei tehtud neile kohustuseks. Samuti avaldati rahumeelselt oma arvamust – kui midagi väga meeldis kiideti, aga tehti ka kriitikat.

«Nad ütlesid viisakalt, mitte ei torisenud,» toonitas Karmen, kelle sõnul oli tagasisidel positiivne mõju.

Ka teine Tarbija24 portaali lugeja kirjutas, et suur osa eestlastest kliente on viisakad. Vaid lastega pered on väga erinevad – mõnedes peredes on lapsed kasvatatud nii, et nad kohe oskavad avalikus kohas viisakalt käituda. Teiste perede lapsed jooksevad mööda restorani karjudes ringi. «Minu jaoks on huvitav, et ei koristata ära, kui toitu lauale aetakse. Mul on endal küll piinlik, kui ma väljas süües midagi maha ajan,» lisas lugeja.

Ta soovitab lastega peredel eelistada söögikohti, kus on olemas eraldi mängunurgad.