Tema ei saa kinnitada, et südameoperatsioon on suuremat kaalu ja tarkust nõudev töö kui näiteks ortopeediline labajala korrektsioon. Operatsiooniteenistuses, kus on 11 opituba ja iga päev ligi 50 plaanilist operatsiooni, lisaks erakorralised lõikused, ei ole vähetähtsaid töid.Tuhandest asjast sõltuv «Operatsiooniteenistus on risttee,» ütleb Ellervee. Ja see tähendab, et teenistuse direktori õlul on kogu ploki logistika ja tema telefon on ööpäev läbi sisse lülitatud. Kuidas liiklus sellel ristteel laabub, sõltub tuhandest asjast. Mitte ainult personalist, vaid ka teistest struktuuriüksustest ning näiteks personali lastest, apteegist, pesumajast, autotranspordist. «Kõik kirurgid on heas mõttes karjeristid ja egoistid,» jätkab Ellervee. Temagi on kirurg ja peab enda saavutuseks seda, et tal on Eestis õnnestunud oluliselt arendada unearterite kirurgiat ning et ta on suutnud end üles töötada ühe endoskoopilise instrumendiga, millega saab sulgeda patoloogilisi jalaveene.
«Kirurgid püüdlevad alati selle poole, et just neil õnnestuks kõik parimal viisil. Ning unistavad teha midagi niisugust, mida keegi teine veel teinud ei ole,» räägib ta, ise humoorikalt naerdes. Seegi on miski, ilma milleta operatsiooniplokki ja seal töötavaid inimesi kirjeldada ei saa. Tarkus ja meeskonnatöö Operatsiooniteenistuses töötab tegelikult kaks üksust – operatsiooniteenistus ja intensiivravikliiniku üldanestesioloogiaosakond. Operatsiooniteenistusele allub omakorda sterilisatsiooniosakond. See osakond toodab puhtust ja peab tagama selle, et mitte ainsatki mikroobi ei pääseks operatsioonilinade või instrumentidega üles operatsioonisaali. Võib öelda, et arstide ja õdede tarkus ning meeskonnatöö otsustavad selles plokis kõik. Aga võib ka öelda, et kõige alus on hoopis nende 18 naise töö seal all keldris, leotusvannide ja pesemismasinate ning autoklaavide keskel. 1974. aastal valminud opiplokk on Toomas Ellervee sõnul tänaseks moraalselt vananenud. Kunagi oli see mõeldud kuuele operatsioonitoale, nüüd on operatsioonisaalide hulk abiruumide arvel kasvanud 11-ni. Ja igal pool on oi kui kitsas. Eelmisel aastal tehti nendes ruumides ühtekokku 8898 operatsiooni.
Keskmine operatsiooni kestus on Ellervee sõnul tund ja veerand. Lühim operatsioon on kestnud viis minutit, pikim peaaegu 17 tundi – siis replaneeriti (siirati tagasi) trauma tagajärjel kaotanud sõrmed. Tartu Ülikooli kliinikumi operatsiooniteenistuses tehakse südame-, ortopeedilisi, uroloogilisi ja endoskoopilisi operatsioone ning kopsu-, laste-, näo- ja lõualuu-, veresoonte- ning üldkirurgia lõikusi. Märkimata ei tohi jätta, et operatsiooniteenistuses asub siiski vaid osa kogu kliinikumi operatsioonitubadest. Seni veel mööda linna laiali paiknevates silma- ja kõrvakliinikus, onkoloogiahaiglas, närvikliinikus ja naistekliinikus on oma lõikustoad. Kogu kliinikumi operatsiooniteenistus kolib 2008. aasta lõpul kokku Maarjamõisa haiglate vahele ehitatavasse uude hoonesse. Opiplokk • 11 operatsioonituba • ärkamisruum • anestesioloogide tuba • seminaride ruum ja raamatukogu • steriilse materjali ja instrumendikomplektide laoruum • operatsioonimaterjalide (kindad, maskid, katted, ravimid, õmblusmaterjalid) laoruum • kätepesuruumid • instrumentide pesuruum • südamestimulaatorite implaneerimise ruum • kaks lifti ehk ühendusteed keldris asuva sterilisatsiooniosakonnaga • personali riietus- ja duširuumid • õdede puhketuba • töökabinetid
|
