Tervis

Eelmisel nädalal alanud kampaania «Suitsetamine põhjustab impotentsust: kõva mees ei suitseta!»kutsub mõtlema eluviisi ja seksuaalse võimekuse seostele.

Suur osa suitsetamisest põhjustatud tervisehädade ravikuludest, ravimite hüvitistest ja töövõimetushüvitise kuludest on haigekassa kanda.

Pahaloomuliste kasvajate raviks kulus ligi 400 miljonit krooni. Ennetustööga saavutatav kokkuhoid võimaldaks aga suunata raha näiteks ravijärjekordade lühendamisele.

Lisaks südame- ja veresoonkonnahaigustele ning pahaloomulistele kasvajatele on suitsetamine oluline ka meeste reproduktiivtervise mõjustajana.

* Suitsetajatel on erektsiooniprobleeme kaks korda sagedamini kui mittesuitsetajatel.

* Suitsetamine võib kaasa tuua muutusi meessuguhormoonides ja on seega võtmepõhjuseks erektsioonihäirete tekkes.

* Kõik, mis mõjutab veresooni ja vereringet, avaldab mõju ka erektsioonile.

Erektsioonihäiretel ja südame-veresoonkonnahaigustel on sarnased riskifaktorid: kõrge vererõhk, vere kõrgenenud kolesteroolitase, ülekaalulisus ja suitsetamine.

Erektsioonihäirete olemasolu peetakse ka üheks varajaseks kardiovaskulaarhaiguse sümptomiks.

* Uuringud on näidanud, et suitsetamisest loobumisel erektsioonihäired vähenevad: erektsioonihäirete sagedus on samasugune endistel suitsetajatel ja mitte kunagi suitsetanutel.

Arstid kinnitavad, et juba paar kuud pärast suitsetamisest loobumist paraneb vereringesüsteem ja vähenevad potentsihäired.

Teiste Euroopa riikide uuringud on näidanud, et erektsioonihäireid on ligi pooltel üle 40aastastel meestel ja ligi viiendikul üle 20aastastest meestest. Eestis suitsetab iga päev iga teine 25-54aastane mees. Ligi 70% suitsetajatest tahaksid sellest loobuda.

«Kurb on tõdeda, et sageli haigestuvad ennetatavatesse kroonilistesse haigustesse just noored ja tööealised inimesed.

Uuringud näitasid, et eelkõige keskmise ja madalama haridusega meeste hulgas ei ole teadmist, et suitsetamisel võib olla mõju ka seksuaalsele võimekusele. Põhjalikke andmeid potentsiprobleemi ulatusest Eesti kohta ei ole.

Vaadates aga südamehaiguste ja erektsioonihäirete vahelist seost, võib eeldada, et meditsiinistatistikas kajastuv on vaid jäämäe tipp. Tahame kampaaniaga anda meestele lisamotivatsiooni, mis peaks aitama jõuda otsusele suitsetamisest loobumise kasuks,» rõhutas haigekassa tervishoiuteenuste peaspetsialist Sirje Vaask.

Anne Osvet , haigekassa avalike suhete juht

KAS PANEB MÕTLEMA?

Eestis on enam kui 350 000 igapäevasuitsetajat. Eestis tarbitakse arvestuslikult 3000 tonni tubakat aastas. Sigaretisuits koosneb rohkem kui 4000 kemikaalist. Enam kui 25 haiguse puhul peetakse tubakat peamiseks haigusetekitajaks.

Eestis on südame- ja veresoonkonnahaigused olnud viimase 15 aasta jooksul peamine haigestumise ja suremuse põhjus.

Teisel kohal on pahaloomulised kasvajad. Tubaka tarbimisega seotud uusi haigusjuhte on aastas kokku ligi 3000, mis moodustab viiendiku kõigist surmajuhtudest ehk päevas kaotatakse kuni 10 elu.

Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 7-13 aastat vähem kui oleks võinud.

Soovitused, mis kergendavad suitsetajal tubakast vabanemist:

1. Teavita oma konkreetsest loobumisotsusest mitte ainult pereliikmeid, vaid ka töökaaslasi, sõpru ja tuttavaid.

2. Seo oma otsus mingi konkreetse lubaduse või kihlveoga.

3. Otsi endale ekssuitsetajast toetaja, kellelt nõu küsida.

4. Otsi endale mõttekaaslane, kellega koos alustad loobumist ja jagad konkurentsi.

5. Leia endale asendustegevus suitsetamishetkedeks ja väldi suitsetamise tavasituatsiooni.

6. Moraalset toetust saad vaid mittesuitsetavalt pereliikmelt. Kui keegi kodustest suitsetab, siis on üsna lootusetu üksinda tubakast loobuda.

7. Teadvusta endale, et kõige suurem tegu, mida suitsetaja oma tervise heaks saab teha, on loobumine tubakast.

8. Korralda oma viimasel suitsetamise päeval enne loobumist koos perega rituaalne sünnipäev, et tähistada uue elu algust.

9. Arvesta kokku tulu ostmata jäänud tubaka pealt (nädalas, kuus, aastas), mille eest saad endale midagi vajalikku osta.

10. Mittesuitsetajana oled oma lastele positiivne eeskuju.

11. Ära lase ennast ahvatleda üksikust juhuslikust suitsust.

12. Tekkiva suitsuhimu korral joo mahla või vett, leia kätele ja suule asendustegevust, helista sõbrale ja räägi oma himust.

13. Väldi esimestel tubakavabadel päevadel alkoholi ja suitsetavat seltskonda.

Ma enam ei tee!

Enne suitsetamisega lõpparve tegemist võiks anda lähedastele inimestele lubaduse - ma ei hakka enam suitsetama!

Inimese loomuses on sõna pidada. Kuigi tänapäeval sõnapidamine vist enam eriti au sees pole, tekitab see suures osas inimestest siiski häbitunde, kui lubaja oma sõna murrab. Häbitunne aitabki suitsetamisest loobujal jääda sõnapidajaks. Enne kiusatusele järeleandmist võiks mõelda: aga miks ma pean seda tegema? Kas kõik seni läbielatud raskused ja katsumused ei ole midagi väärt, et minna edasi ilma suitsuta. Küsige mõne hea tuttava käest, miks ma õigupoolest suitsetan. Seejärel tunnistage iseendale oma nõrkust ja selle tunnistamisega saategi tugevamaks, et minna edasi ilma suitsuta ja terve inimesena.

Jättes suitsetamise maha täna, tunned kohe selle positiivset mõju:

1. 20 minuti pärast taastuvad vererõhk ja pulss normaaltasemele.

2. 8 tunni pärast on nikotiini ja süsinikoksiidi (kõige toksilisem aine, millega inimesed iga päev kokku puutuvad) tase veres vähenenud poole võrra ning hapnikutase normaliseerunud.

3. 24 tunni pärast on süsinikoksiid kehast täielikult kadunud ja kopsud alustavad puhastumist kogunenud tahmast.

4. 48 tunni pärast pole kehas enam jälgegi nikotiinist ning lõhna- ja maitseomadused on palju paremini tuntavad.

5. 72 tunni pärast muutub hingamine kergemaks, bronhitorud rahunevad ja energiatase tõuseb.

Juhiseid suitsetamisest loobumiseks võib leida ka veebilehelt www.terviseinfo.ee.