Tervis

Ülemiste hingamisteede ägedate haiguste kõrgperiood on oktoobrist aprillini, tabades inimesi üldjuhul lainetena, kuid kaugeltki iga haigus ei tähenda veel grippi.

2005/2006. a haigestumise kõrgperioodil registreeriti ligi 170 000 ülemiste hingamisteede ägedat haigust, laboratoorselt kinnitatud gripijuhtumeid oli vaid 89, sh B-grippi oli 37 juhul ning A-grippi 52 juhul.

Eestis saab inimene ennast gripi vastu vaktsineerida. Gripivaktsiini koostist uuendatakse igal aastal Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste järgi. Uued vaktsiinviirused peavad olema võimalikult sarnased nende viirustüüpidega, mille ringlusse ilmumist gripihooajaks prognoositakse. Seetõttu tuleb ennast igal aastal vaktsineerida uuesti just selleks hooajaks kohandatud vaktsiiniga.

Vaktsineerimine annab immuunsuse ringlevate gripiviiruste vastu. Väikelastel, üle 65aastastel, kroonilisi haigusi põdevatel ning immuunpuudulikkusega inimestel on üldiselt vaktsineerimise efektiivsus väiksem.

Seda olulisem on neid vaktsineerida, sest ka mittetäieliku kaitse korral põeb inimene grippi kergemas vormis ja vähemtähtis ei ole gripitüsistuste ärahoidmine. Gripivaktsiini efektiivsus on tervetel alla 65aastastel inimestel 70–90 protsenti.

Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Küll aga on tööandja kohustatud oma töötajate vaktsineerimise korraldama tööaladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht.

Inimestel tuleks vaktsineerimise soovi korral pöörduda oma perearsti poole, tänavu on keskmine gripivaktsiini jaemüügi hind vahemikus 130-165 krooni.

«Ülemistesse hingamisteede haigustesse haigestumise tõusu võib täheldada just niiskete, rõskete ilmadega, karge külma ja päikeseliste ilmadega on külmetushaigusi vähem. Viirushaiguste esimene suurem puhang on sügisel ja teine kevadtalvel,» rääkis Sõmeru perearst Rita Uuetalu. «Praegu on väga pime aeg ning palju on stressist ja meeleolu langusest tingitud haigusi. See nõrgestab ka immuunsüsteemi ja soodustab haigestumist külmetushaigustesse.»

Doktor Uuetalu ütles, et nüüd on sobiv aeg vaktsineerimiseks ja seda tehakse üsna usinalt.

«Inimesed, kes on end aastaid vaktsineerinud, leiavad, et haigestuvad vähem viirusnakkustesse. Nii see ka on. Kui vaktsineerituid on elanike seas küllalt palju, ei levi viirus nii laialdaselt. Siiski aitab müügil olev gripiviirus vaid vastava tüve gripi vastu ega kaitse kõigi teiste viirusinfektsioonide eest,» lisas dr Rita Uuetalu.

Immuunsüsteemi tugevdamiseks ja stressi maandamiseks soovitab dr Uuetalu iga päev kindlasti väljas liikuda, alustada vitamiinide ja kergelt stimuleerivate ainete tarvitamist ning pimeduse peletamiseks süüdata tulukesi: lampe, küünlaid, kaminatuld.