Paaril päeval nädalas jooksmine aitab ajus mäluga seotud piirkondades tuhandete uute ajurakkude tekkele kaasa. 

Uurijate arvates aitab noorema ea jooksuharrastus ennetada või edasi lükata vanema ea neurodegeneratiivseid haigusi.

«Jooksmine on tervisele üldjoontes kasulik, kuid nüüd saime pildi, kuidas see aju positiivselt mõjutab,» selgitas neuroteadlane Timothy Bussey.

Teadlased tegid katse kahe grupi hiirtega. Esimesel grupil lasti päevas joosta 24 kilomeetrit jooksurattas. Kontrollgrupil seda teha ei lastud.

Hiljem tehti mõlemale grupile mälukatse. Hiired pandi arvutiekraani ette, kus oli kaks ruutu.

Kui hiir pani nina vastu vasakut ruutu, sai ta suhkrutüki, kui aga paremat, ei saanud.

Jooksurattas olnud hiired suutsid kaks korda enam panna nina vastu ruutu, mille eest sai suhkrutüki.

Jooksjad hiired said kõige paremad tulemused siis, kui kaks ruutu olid nii lähestikku, et nende vahe oli minimaalne.

Uurijad tegid veel ühe katse, kus hiiri püüti segadusse ajada. Nad vahetasid ruutude kohad ära, pannes suhkrutüki toonud ruudu teise ruudu asemele. Jooksnud hiired tabasid kontrollgrupi hiirtest selle kiiremini ära.

Teadlaste sõnul näitasid katsed, et jooksmine aitab tekkida uutel ajurakkudel, mis parandavad ajutööd ja mälu.