|
Spetsialistide töörühm peaks esitama 15. maiks haridusministrile ettepanekud
lõpukirjandi riigieksami muutmise kohta emakeele osaoskuste eksamiks, ütles
ETV24-le Märt Hennoste REKKist.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ehhee
oeh, eranditest ikka, mitte eanditest. Ilmselt oleks aeg magama minna.
ehhee
Kui pole kõiki andmeid esitatud, ei saa seisukohta võtta.
Mida tähendab lause "... kuidas suudab õ...
|
|
Töörühm, kuhu kuuluvad emakeeleõpetajate, kõrgkoolide, REKKi ning
haridusministeeriumi esindajad, on kujundanud seisukoha, millistest osadest
emakeele osaoskuste eksam peaks koosnema.
Hennoste ütles, et osaoskuste eksami esimene osa peab näitama, kuidas suudab
õpilane enda valitud teksti mõista ja seda vahendada. Esimese osa eest saaks
õpilane maksimaalselt umbes 30 punkti.
Eksami teine ja põhiline osa oleks kirjand, mille õpilane kirjutab varem
loetud alusteksti põhjal. Kirjandi eest saaks koguda kuni 50 punkti.
Hennoste märkis, et õpilane võib kirjandis kirjandustekstiga vaielda, ent
tekst võib olla ka pelgalt kui lähtepunkt oma seisukohtade esitamiseks.
Kava kohaselt muutuks kirjand tulevikus praegusega võrreldes lühemaks -
praegu kohustusliku 600 sõna asemel saaks tulevikus läbi 400 sõnaga.
Eksami kolmas osa kujutaks endast keele struktuuride ja õigekirjaoskuse
kontrollimist. Õpilasel tuleb lahendada 4-5 ülesannet, lähtuvalt õppekava
kohustuslikest kursustest.
Põhjustena, miks tahetakse lõpukirjand eksamiks muuta, nimetas Hennoste
eeskätt vajadust mõõta õpilaste keeleoskuse komponente ühistel alustel.
Vajadusest parandada õpilaste emakeeleoskusi on teatanud kõrgkoolid, kuna
tihti jätab üliõpilaste teadustööde tekst soovida ning on ilmnenud tendents
kirjutada uurimistöid kui kirjandit.
|
APRILL 2008
