Eesti internetiturundus paterdab Facebookis alles lapsekingades

Möödunud aastal Kuldmuna konkursil Pesamuna tiitliga pärjatud reklaamiagentuuri Imagine

i

Sven Luka sõnul on reklaamimaailmas praegu luubi all kiiresti arenev ja pidevalt muutuv nn uus meedia, interneti- ja mobiiliturundus.

«Kui varem oli reklaam ühepoolne suhtlus, meie ütleme - teie teete, siis uue meedia pealetungiga on suhtlus muutunud vastastikuseks ning tarbijale tuleb läheneda individuaalsemalt,» iseloomustas Luka uut trendi postimees.ee'le.

Kuid kanalid nagu Facebook ja Twitter on Tallinna Lennujaam ASi reklaamijuht Indrek Kaingi hinnangul siin veel nii piisavalt uued, mistõttu polegi jõudnud piisavalt suure kasutajarühmani meie lähiregioonis.
«Või on nende vahendite täispotentsiaal veel teadmata ning see on arenev protsess. Kuni nende kasutamine on tavalisele inimesele tasuta, julgustaksin sellesse panustama,» ütles Kaing postimees.ee'le.

Kaing ja Luka usuvad, et sotsiaalvõrgustike turundus hakkab toetama senist traditsioonilist turundust, sest selle näol on tegemist peamiselt kommunikatsioonivahendite käepikendusega. «See aitab kiiremini värskemat infot otse ilma vahendajateta kliendini toimetada,» lisas Kaing.

«Traditsiooniline meedia-mix mõnest aastast tagasi on saanud tõsise löögi ning internet vallutab maailma ja turunduseelarveid,» lausus Kaing ja lisas, et see on omakorda paratamatu ja loogiline areng.

«Kahjuks ei ole aga Eestis internetiturundusse süvenetud ning tundub, et tegu on pigem moeröögatusega. Kui maailmas on läbi viidud juba palju väga edukaid ja põhjalikke veebikampaaniaid, siis Eestis arvatakse endiselt, et luues Facebooki lehekülg ning kord kuus säutsudes, toimub turundamine iseenesest,» iseloomustas Luka erinevusi siin ja mujal.

Tegelikkuses on mehe sõnul asi palju keerulisem ja edukas internetiturundus nõuab pidevalt muutuva kübermaailmaga kursis püsimist, aktiivset suhtlust tarbijaga ja enamasti ka toetust traditsiooniliselt meedialt.

Võib-olla seisnebki Luka hinnangul Eesti ja maailma suurim erinevus selles, et kui mujal on internetiturundus saanud osaks kogu turundusest, siis Eestis suhtutakse sellesse kui millessegi erilisse ja maagilisse.

Uues meedias kajastatava kampaania sisu on Kaingi kinnitusel selgelt kliendi otsustada. «Seda saab lahendada täpselt samamoodi nagu traditsioonilises meedias, aga sel juhul kaob ära kogu võlu. Kui traditsiooniline meedia on statement või monoloog, siis uus meedia on suhteliselt vahetu dialoog.»

Traditsioonilise ja uue meedia vahe ongi meeste sõnul see, et värvikas veebimaailmas tuleb olla pidevalt liikumises ja muutumises.
Tuleb kuulata, mida räägib tarbija - mis talle meeldib ja mis mitte. Tema arvamusest lähtudes tuleb oma toode atraktiivseks muuta.

Kui telereklaam võib joosta kuu aega muutumatult, siis internetis asi Luka kinnitusel nii ei ole. «Seal peab toimuma pidev suhtlemine tarbijaga ja toote kohandumine tema soovidega. See nõuab omakorda aga julgust riskeerida ja katsetada.»

Siinkohal soovitab Kaing neid vahendeid kasutada vormis, milleks nad loodud on. See tähendab omakorda kapist välja tulemist ehk kaob ära n-ö organisatsiooni positsioon ja tuleb esile inimene ja isik, kes seda organisatsiooni esindab ning sinuga suhtleb.

«Kas see on ettevõtjale keerulisem või lihtsam kommunikatsioon, on kinni ettevõtjas. Suurtel organisatsioonidel on see ilmselt keerulisem kui väikestel, aga tegelikult taandub taas kõik konkreetsele ettevõttele ja selles töötavatele inimestele,» arutles Kaing.

Kindlasti on tema arvates olemas ka starteegilisi organisatsioone, mis ühel või teisel põhjusel nii avatud kanaleid ei tohigi kasutada või on see ohtlik neile kaudselt.
«Ja kindlasti on organisatsioone, kelle täispotentsiaal kasutada web2.0 vahendeid on veel kasutamata.»

«Ja nii olemegi ringiga tagasi alguses - selleks, et riske ja katsetuste läbikukkumist vältida, tuleb internetiturundusse süveneda, sellega tegeleda ning suhtuda sellesse kui osasse suurest meediast.»