Noored otsivad südame võitmise valemit

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Triinu Ojalo (vasakul), Eliis Vaiksaar ja Katrin Maimik usuvad, et näidend meeldib noortele. Näidendi autorid tahtsid, et lugu oleks helge ja rõõmus ning ilma ropendamiseta.
Triinu Ojalo (vasakul), Eliis Vaiksaar ja Katrin Maimik usuvad, et näidend meeldib noortele. Näidendi autorid tahtsid, et lugu oleks helge ja rõõmus ning ilma ropendamiseta. Foto: Silja Joon

Tuleval nädalal esietendub Pärnu Endla Küünis teatri noortestuudio lavastus “Mis valemiga?”, teksti autorid on teatri dramaturg Triinu Ojalo ja avalike suhete juht Katrin Maimik, tüki lavastab Enn Keerd.


Veel kestavad Endlas proovid ning peagi on seitse noort valmis lavale astuma.



Näidendi tegevus toimub tänapäeva Pärnus ja peategelased on 14-16aastased kooliõpilased.



Kuidas tekkis mõte kirjutada noortenäidend ja millest see pajatab?



Helge ja südamlik


Triinu Ojalo rääkis, et mullu õega kahasse noortenäidendit “Oma elu superstaarid ” kirjutades see idee tekkiski. ““Superstaaridel“ oli valus teema ning karm tekst. Pärast seda mõtlesin, et tahaks proovida hoopis teises žanris ja tuua teismeeast välja midagi positiivset. Teemasid, mis oleksid helged ja rõõmsad, et laval poleks ropendamist ega joomist. Midagi siirast ja südamlikku,” meenutas Ojalo.



Koos kirjutada on seepärast tore, et saab ideid arutada ja arendada, tekib sünergia. Katrin Maimikule oli ühiselt näidendi kirjutamine proovikivi.



“Ma olin seni arvanud, et ei oska kellegagi koos näidendit kirjutada, mulle on kirjutamine alati tundunud pigem omaette nokitsemine. Aga Triinuga, kes on mulle kolleeg ja sõber, tundus see põnev enese proovile panek,” lisas Maimik.



Esmalt oli tandemil peas küll igasuguseid mõtteid, kuid ei osatud kusagilt peale hakata. Loominguline puhkus Kloogal viis tüki valmimiseni.



Näidendi autorid tõdesid, et Eesti algupäraseid noortenäidendeid on vähe ja noortele mõeldud lavastusi pole teab mis palju. Kirjutamisel lähtusid nad 14-16aastaste mõttemaailmast, nii peaks “Mis valemiga?” puudutama põhikooli vanemat astet.



Peateema on armumine


Näidendi peateema on armumine. Selles vanuses näib maailm mustvalge ja dramaatiline. Kõnealuses loos on dramaatika põimitud koomikaga.



„Kui tavaliselt on noortenäidendite puhul peategelane tüdruk, siis selles loos on keskne tegelane hoopis poiss nimega Joonas, kes näeb unes, et ta on armunud enda klassi Susannasse. Nii saabki tema eesmärgiks võita tüdruku süda. Joonas hakkab sõbranna Lauraga nuputama eri teooriaid, mis praktikas kõik suuremal või vähemal määral läbi kukuvad. Mis valemiga siis kellegi südant võita, endasse armuma panna? Loos selgubki, et otsest valemit ei pruugi olla. Päriselus ei saa välja arvutada sümpaatiaid, meeldimisi ega sõprust. Need tekivad äkki ja tihtipeale ei tea kus kohas. Ühel hetkel nad tulevad ja on,“ tutvustas Maimik lugu.



Mõlemad autorid loodavad, et lavastust on huvitav jälgida täiskasvanutelgi, kes ise lapsevanemad.



Enn Keerdile on see viies noortetükk Endlas lavastada. Keerdil on stuudios kaks seltskonda: ühed on nooremad, teised vanemad õpilased. Noorematega teeb ta etüüde ja katkendeid, vanematega, kes juba aasta jagu harjutanud, tuuakse lavale näidend. “Olen tahtnud, et stuudios õpiksid gümnaasiuminoored, aga pole kätt ette pannud, kui tuleb nooremaid hakkajaid ja andekaid,” lausus ta.



Noored võtsid Keerdi arvates näidendi hästi vastu. Žanrilt kisub lugu komöödia poole. “Kõik mõtlevad millegipärast, et komöödiat on teatris väga lihtne, mõnus ja tore teha. Tegelikult on see paras peavalu, eriti kui tegu on noorte näitlejatega, kel kogemustepagas väike. See on omaette žanr ja päris nõudlik. Draamat on noortel näitlejatel mõnikord isegi kergem teha,” selgitas lavastaja.



Peategelastest üht kehastab Eliis Vaiksaar. Ta on 19aastane ja juba kooli lõpetanud. Staažika stuudiolasena on neidis lubanud veel mõne aja Pärnus püsida ja lavastuses kaasa lüüa.



“Minu tegelaskuju Laura on pisut nohiklik ja reaalsema mõtlemisega kui ülejäänud neiud. Minu roll on olla vaikne kannataja, kui mulle sümpaatne noormees otsustab, et talle meeldib keegi teine. Parima sõbrannana püüan ma teda aidata,” kirjeldas Vaiksaar oma rolli.



Näitlemine annab vabaduse


Piia Puronen õpib Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi 11. klassis. Endla noortestuudios lööb ta kaasa kolmandat aastat.



“Olen näitlemisega tegelnud väikesest peale, alustasin Nooruse maja laste näitetrupis, edasi Kunstide majas Rein Laose käe all,” rääkis Puronen. Uuslavastuses mängib ta populaarset tüdrukut Susannat. “Mul tuleb laval särada ja naljakas on ka,” lisas neiu. Näitlemine Enn Keerdi käe all on andnud talle julgust. “Pole hirmu ette astuda ega end väljendada. Ja juhendaja on super,” kinnitas Puronen. Tänu stuudiotööle on talle pakutud väiksemaid rolle teleseriaalideski.



Karl Verlin õpib Pärnu Hansagümnaasiumi 10. klassis. Stuudio töös lööb ta kaasa esimest aastat. Näidelnud on ta varem Rein Laose juures. Tänu huvialale on noormees osalenud nii koolinäidendites kui konkureerinud filmirollidesse.



“Mulle meeldib näidelda. See annab vabaduse: saan olla keegi teine, ennast väljendada. Enn Keerd on fantastiline inimene ja lavastaja, ta oskab süstida energiat. Minu meelest võiksid näitlemistunnid kuuluda koolide õppekavasse. Oleks fun,” lausus Verlin. Ta lisas, et osa lapsi ei saa koolis suudki lahti teha, sest on liiga tagasihoidlikud. Näitlemine annaks aga noortele väljendusoskust ja suurendaks nende sõnavara. Lavastuses “Mis valemiga?” mängib Verlin Joonast, noormeest, kelle ümber kogu tants käibki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles