Tehnika

Täiendatud!
Rahvusvahelise uuringufirma IDC avaldatud ülemaailmse tarkvarapiraatluse uuringu andmetel oli Eestis ebaseadusliku tarkvara osakaal 2006. aastal 52 protsenti.

Hoolimata aastaga kaks protsenti langenud piraatluse tasemest jäi Eestil maksude ja ettevõtlustulu näol saamata hinnanguliselt 184 miljonit krooni.

VIIMASED KOMMENTAARID ÕLMAR eeldab ilmselt  kõrgemat  arvutikasutamise  pilotaazi selline  asi.sest siis kui see  pulk seal sees on s... õlmarile Teostatav. Programm  peab ainult arvama, et  tal on USBi augus  võti, mitte ei pea  seal võtit olema.  Ka... Teised kommentaarid

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Hannes Astoki sõnul ei ole uuringu tulemused Eesti majandusele rõõmustavad, sest kõrge piraatluse tase pidurdab meie majanduskasvu ning muutumist teadmistele ja tehnoloogiale põhinevaks riigiks.

«Kui tahame muutuda innovaatiliseks majanduseks ning saada Eestis enam tulu ajudega tehtud töölt, siis peame jäägitult austama vaimset omandit ja järjekindlalt kaitsma autoriõigusi nii tööl kui kodus,» selgitas Astok.

Tarkvarapiraatlust mõjutab IDC raporti sõnul enim tehnoloogia ja interneti püsiühenduste levik, mistõttu on ebaseadusliku tarkvara internetti üles laadimine ja sealt allalaadimine hõlpsam.

Arendamaks majandust ning vähendamaks piraatluse taset soovitab raport parandada arvutialast haridust ja autoriõiguste kaitset, aidata kaasa politsei ning teiste järelvalveorganisatsioonide tööle.

Tarkvarapiraatluse tase Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis (68 protsenti) on jätkuvalt oluliselt kõrgem kui Lääne-Euroopas (34 protsenti) ja Põhja-Ameerikas (22 protsenti).
Madalaima piraatluse tasemega riigid Kesk- ja Ida-Euroopas on Tšehhi (39 protsenti), Ungari (42 protsenti) ja Slovakkia (45 protsenti).

Eesti lähinaabritest on madalaim piraatluse tase Rootsis (26 protsenti) ja Soomes (27 protsenti) ning kõrgeim Venemaal (80 protsenti), Leedus (57 protsenti) ja Lätis (56 protsenti). Kokku hõlmas IDC uuring 102 riiki.

Ülemaailmselt oli 2006. aastal keskmine piraattarkvara osakaal 35 protsenti ning sellest tulenev majanduskahju kokku 460 miljardit krooni.

Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online