| Florida ülikooli teadlasterühm eesotsas Valeria Dragoga uuris patsiente, kellel pärast ajukahjustust ilmnes seni varjatud kunstianne, kirjutab ajakiri Neurology. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | K
Igasugu hälbed normist - elurõõmsast peerukotist - ongi meid tänapäevaseks viinud siia kuhu me jõudn...
must huumor
Et kui kunstiõpilane ei oska joonistada, siis aitab tellisega pähe tagumine ? ;)
|
|
Drago kinnitusel vajab veel lähemat uurimist, kas selle avaldumise põhjuseks oli ajukahjustuse tagajärjel vallandunud oskus või vallandas hoopis ajuhaigus kunstilise eneseväljenduse vajaduse.
Patsientide olukorra halvenedes nende kunstiline eneseväljendus võimendus,
kuid samas vähenes piltide emotsionaalsus. «Maalide ja joonistuste alusel oli võimalik kokku panna pilt, kuidas ajukahjustustega inimeste kunstianne arenes,» ütles Drago. Lähemalt uuriti ühe ajukahjustusega naise 40 joonistust, millest mitmed olid tehtud enne haigestumist. Uurijad lasid töid hinnata 18 kunstikriitiku haridusega mehel ja naisel. Nende arvates paranes haiguse progresseerudes tööde tehniline kvaliteet, kuid vähenes tundlikkus. Lisaks andis joonistuste uurimine informatsiooni selle kohta, kuidas kunstiandega seotud aju osa on ühenduses limbilise süsteemiga. Limbiline süsteem kujutab endast aju «tunnetuslikku peakorterit» - see koosneb hüpofüüsist ja hüpotalamusest. Esimese puhul on tegemist näärmega, hüpotalamus koosneb aga ajurakkudest, olles seega ise aju osaks. Drago ja tema meeskond tegid järelduse, et kui loomingulisusega seotud ajuosad saavad kahjustada, võib kunstianne avalduda spontaanselt. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
