Lapimaal, täpselt põhjapolaarjoonel, istub jõuluvana Pajakülas oma uues suures kambris ja sirutab välja päevaväsimust, nii et tool tema koguka kere all nagiseb. Kamina praksudes lööb kell seitsmendat õhtutundi. Jõuluvana tööpäev on lõppemas ja punastes põlvpükstes päkapikud juhatavad sisse viimaseid tulijaid. Kui ema ja tütar on end jõuluvana kõrvale puupakkudele sisse seadnud, teeb päkapikk seltskonnast pilti.

Jõuluvanal on käinud täna palju külalisi. Läbi astusid ärimehed ja ajakirjanikud. Jõuluvana ise käis Pohjanhovi hotellis külas haigetel Briti lastel. Korvatunturi kodus ärkas jõuluvana vara nagu alati, et kuulatada looduse hääli, öelda tere metsaloomadele ja pärida vanalt sõbralt öökullilt uudiseid, enne kui too päevaunne vajub. Korvatunturi on väike kõrvakujuline mägi Ida-Lapimaal Soome ja Venemaa piiril. Kõrva kuju tõttu kuuleb jõuluvana kõiki lapsi ja teab nõnda, kes on olnud hea, kes teinud pahandust.

Korvatunturi ei asu Pajakülast sugugi kaugel. «Mine veidike põhja suunas ja pööra järve juurest paremale. Kui jõuad kuue puuni, keera vasakule ja mine väikese põllu suunas. Just enne põlluni jõudmist tee väike põige ja mine edasi mööda väikest jõge. Suure kivi juurest keera vasakule. Siis tee väike paus ja puhka jalga. Pärast hingetõmmet võta suund loodesse. Mine kahe väikese järve vahelt läbi ja üle Hea Õnne mäe. Kui jõuad mäe tippu, istu maha ja naudi vaadet. Tee endale ehk tassike teed ja siis juba hakkadki kohale jõudma,» annab jõuluvana juhiseid, kuidas teda leida. Ja lisab: «Aga ole ettevaatlik. Metsas on kerge ära eksida.»

Rõõmsameelne jõulumoor

Korvatunturi on ilus, vaikne ja salajane puupalkmajadega paik, kuhu jõuluvana külalisi kutsuda ei saa, sest siin on kõik jõulusaladused avali. Sellepärast käibki jõuluvana iga päev Pajakülas, kus asuvad tema kamber, peapostkontor, kingipood ja mänguplats lastele. «Ehitasime Korvatunturisse just uue puutöökoja, kus päkapikud teevad puust mänguasju. Päkapikk, kes mänguasjade eest hoolt kannab, on väga vana ja tark. Ta tahab kõik tööriistad ise teha,» toob jõuluvana kodust sõnumeid.

Koos jõuluvanaga elab Korvatunturis jõulumoor, kes on alati heas tujus. Tema töö on hoida silm peal, et kõik toimetused laabuksid. Jõulumoori põllel on palju taskuid, kust leiab midagi igaks elujuhtumiks. Vööl ripub tal pudrukulp ja kaelas võtmekimp. Jõulumemme võtmed avavad palju uksi, ka salajasi. Kuidas jõuluvana naisega kohtus, on jõuluvana unustanud. «Ta on alati minu kõrval olnud,» ütleb ta rõõmsalt.

Korvatunturi on koduks ka põhjapõtradele, paljudele teistele loomadele ja päkapikkudele. On välejalgne kodupäkapikk, heliseva kellukesega jõulupäkapikk, ümara kõhuga saunapäkapikk ja keeletark postipäkapikk. Siis veel raamatuhoidjad, karjakasvatajad, kingimeisterdajad ja -pakkijad päkapikud. Igal ametil omad.

Põhjapõtrade arvu ei oska jõuluvana öelda. «Kord proovisin neid üle lugeda, aga nad ei püsinud paigal. Arvan, et neid on umbes sama palju kui taevas tähti. Kui ei ole väga pilves õhtu.»

Eksamitel ei käi

Jõuluvana ise on vähemalt 364 aastat vana. Kui pärida lapsepõlve ja jõuluvanaks saamise kohta, vastab ta kähku: «Olen olnud alati jõuluvana, kuid olen endiselt noor!» Ja juba ruttabki teise teema juurde. «Kas sa tead, mis minuga kord juhtus, kui istusin kodus kamina ees kiiktoolis? Mõtlesin, mitmeid jõule suudan meenutada. Hakkasin arvutama ja jõudsin 364ni. Siis jäin magama. Ütlen alati, et tähtis on olla südamelt noor. Suuremaks kasvades võetakse end liiga tõsiselt. Kui kaks poissi mängivad liivakastis, on «minu auto» ja «minu nurk». Poisid hoiatavad teineteist «Ära siia tule!». Nad võitlevad, aga hiljem unustavad. Kui poisid suuremaks kasvavad, ei unusta nad enam, vaid on edasi kurjad. Nii algavadki tülid ja sõjad, kuigi liiva jätkub kõigile.»

Kui keegi on olnud üleannetu, ütleb jõuluvana oma arvamuse küsimuste kaudu. «Kord rääkisin perega, kelle 16-aastane poeg oli teinud midagi, mida tema eas teha ei tohi. Küsisin pojalt, mida ta arvaks, kui tema ema rikuks seadust. Varastaks või sõidaks purjuspäi autoga, ja politsei paneks ema vangi. «See on ju kohutav,» vastas poiss. Küsisin, et miks. «Sest see on vale,» ütles poiss. «Aga miks siis sina võid seadust rikkuda, kui teised ei või?» jätkasin. Poisil tulid pisarad silmi. Ta kahetses. Väga sageli ei saa noored aru, millised on nende tegude tagajärjed. Noortel on valed iidolid. Arvatakse, et kaklemine ja autoga kihutamine on vägev. Täiskasvanute ja meedia kohus on neid kasvatada. Näidata, mis on hea ja halb.»

Lapsed, elu, armastus, õnn ja hoolitsemine on jõuluvana erialadeks ülikooliski. «Õpin maailma suurimas ülikoolis – elu ülikoolis. Kuna õppida on nii palju, ei lõpeta ma kunagi.» Hindeid jõuluvana koolis ei saa, sest eksamitel ta ei käi. See-eest antakse koduseid ülesandeid kuhjaga. «Kodutöö on mälestustest ja minevikust õppimine. Kes ei mõista ajalugu, ei mõista tänast ega homset,» kordab jõuluvana õpetussõnu. Lugeda armastab jõuluvana väga. «Mitte väga kaua aega tagasi vaatasin ühte raamatut vanadest Eesti mõisatest. Väga haarav. Kui tunnen Eesti ajalugu, mõistan paremini Eesti lapsi.»

Sõber Lennart Meriga

Esimese ametliku visiidi Eestisse tegi jõuluvana vaid nädalapäevad tagasi, kuid meie maaga on tal pikaajalised soojad suhted. Jõuluvana hea tuttav oli näiteks president Lennart Meri, kes tal paaril korral külas käis. «Lennart oli väga lihtne mees. Ta oli lahke ja väga tark. Rahutegija. Südamelt laps. Need on kaks väga tähtsat omadust.» Jõuluvana on otsustanud vaadata kindlasti uut filmi Georg Otsast. «Georg Ots oli Soomes väga kuulus. Ta meeldis paljudele.» Jõuluvana kuulab igasugust muusikat. Ta on sõber Soome raskemetalli ja -roki ansambli Lordi solisti Tomi Putaansuuga. «Tomi on Rovaniemist pärit. Tal on siin suvemaja. Tunnen tema vanemaid.» Eelmisel aastal võitis Lordi Eurovisiooni lauluvõistlusel esimese koha.

Jõuluvana peab lugu kirjutamisestki, sest mõtteid saab paremini korrastada, kui need paberile panna. «Kõigil on samad sõnad. Küsimus on selles, kuidas nad ritta seatakse,» leiab mees. Iseäranis meeldib jõuluvanale väike Jaapani päritolu luulevorm haiku, mis koosneb kolmest värsist. Silpide arv on värssides 5+7+5. «Haikut kirjutades pead koondama tunded, mõtted, aja, ruumi ja koha. Huvitav, et haikud on tekkinud kaugel idas. Imetlen ka tõlkija tööd. Kuidas panna raamatud, luuletused ja laulusõnad teise keelde nii, et mõte jääb samaks?» imestab vana.

Lugemise ja kirjatöö kõrval on jõuluvana hobideks loomade ja inimestega vestlemine ning looduses jalutamine. «Mulle meeldib puuhalge ja -oksi kätte võtta ning neis skulptuure näha. Loodus on kõige parem kunstnik. Sügisel, kui puulehed on punased ja kollased, saabub ruska aeg. Siis läheb sügis edasi ja lehed langevad. Tuleb lumi ja katab puud. Lumised puud on nagu kujud, mis elavad ja liiguvad. Suvisel pööripäeval, kui päike ei looju, on uskumatult ilus. Kui päike ikkagi loojub, on horisondijoon punane. Justkui leekides.»

Lühikestes pükstes ja

lillelises särgis

Kuna jõuluvana oma sõnul tööd ei tee, vaid elab lihtsalt oma elu, ta soojamaapuhkusele ei sõida. Lõõgastub hoopis saunavaikuses. Ainult vesi teeb kerisekivide peal tšš.

Talvel hoiab jõuluvana end vormis suusatamise, bobikelgutamise ja lumegolfiga.

«Pall peab olema punane. Valgega võib hätta sattuda,» mainib jõulumees kavalalt. Taat on proovinud ka lumelauasõitu, kuid jätab selle keerulise ala meeleldi noortele. Suvel vahetab jõuluvana linase särgi ja punase kuue lühikeste pükste ja lillelise särgi vastu ning läheb kalale. Konksu otsa ta sööta siiski ei pane, sest «kalastamisel ei ole kala saamine kõige olulisem». Muus suvine jõuluvana talvisest palju ei erine. «Väljas on lihtsalt valgem,» muigab ta. «Pärastlõunal teen väikese uinaku nagu alati. Teadlased avastasid, et 15–20 minutit und pärastlõunal on tervisele kasulik. Mina olen seda teadnud vähemasti 250 aastat.»

Aasta tähtsaim päev on jõuluvanale 24. detsember ehk jõululaupäev. Eelmisel päeval on täidetud saan kingitustega ja põhjapõdrad on söönud võlusammalt. Jõuluvana paneb jõululaupäeva hommikul selga kõige soojema pesu ja parima punase kuue ning kammib habeme. Seejärel läheb ta kööki, kus jõulumoor keedab ülisalajase retsepti järgi suures pajas riisiputru. Ülisalajases retseptis on heldelt riisi, üsna palju vett, rohkem piima ja päkapiku näputäis soola. Putru süüakse piima, suhkru ja kaneeliga. Pudru sisse on jõulumoor peitnud mandli. Kes leiab mandli oma kausist, saab öelda ühe soovi, mis läheb täide. Jõulumemmele meeldib panna patta mitu mandlit. Nii saab mitu päkapikku õnnelikuks.

Väga Eriline Põhjapõdra

Navigeerimise Süsteem

Pärast hommikusööki joob jõuluvana kruusitäie põhjapõdrapiima ja läheb talli põhjapõder Rudolfi juurde, kellel on punane nina. Rudolf on põhjapõtradest vanim ja targim, kuid jõuluvanal ei ole luba öelda, kui vana Rudolf on. «Rudolf ei taha sellest rääkida. Ta on südamelt noor nagu minagi,» naerab taat suhkrukringlikujuliste vuntside tagant. Rudolf vastutab selle eest, et jõuluvana jõuaks õigel ajal kõikide laste juurde. Selleks on tal VEPNS ehk Väga Eriline Põhjapõdra Navigeerimise Süsteem. Rudolf on nii kogenud lendaja, et jõuluvana võib saanis tukastada. «Olen tukastamises väga osav. Vaid üks hetk ja juba norskangi,» selgitab jõuluvana. «Kui magama minnes on raske uinuda, mõtle ükshaaval numbritele ühest kahekümneni. Kui mõte läheb numbrilt teistele asjadele, alusta otsast peale. See pole kerge, aga aitab.»

Jõuluõhtusel teekonnal lõikavad jõuluvana ja põhjapõdrad kasu ajavahest. Ajaplaanist aitab kinni pidada ka jõuluvana kambris asuv hiiglaslik gloobus, mida vana kangist aeglustab. Sellepärast tunduvadki jõuluõhtul minutid tundidena.

Samal ajal, kui jõuluvana mööda maailma lastele kinke viib, köeb Korvatunturis saun. Pärast vihtlemist kaunistatakse kuusk. Korvatunturi jõulukuusk on suur ja kohev. Päev enne jõuluõhtut tõi metsapäkapikk kuuse jõuluvana verandale ja jättis puu järgmise hommikuni sulama. Jõululaupäeva hommikul tuuakse kuusk suurde joonistustuppa. Kuusele riputavad päkapikud punapõskseid õunu, piparkoogimehikesi ja säravaid kuusemune, mis peegeldavad ehtijate näod naljakalt kõveraks. Siis lendab tuppa väike parv pasknääre, kes toovad kuuse tippu taevatähe. Seal ta helgib ja sillerdab nagu jääteemant. Seepeale istuvad päkapikud laua taha ning asuvad maialt jõulusingi, leivapätsi, mahlaka kartuli-kaalika-porgandi ühepajatoidu, piparkookide ning koduõlle kallale.

32 000 kirja päevas

Praegu on jõuluvana saanud umbes 11,8 miljonit kirja 196 maalt. Jõuludel potsatab jõuluvana postkasti ligi 32 000 kirja päevas. Usinamad kirjasaatjad on Suurbritannia, Itaalia, Poola ja Soome lapsed. Jõulutaat on sajandite jooksul tähele pannud, et paljud poisid küsivad kirja teel jõuludeks veoautosid ja traktoreid. Tüdrukud aga raamatuid, nukke, riideid ja pehmeid loomamänguasju. «Juhtunud on ka seda, et mõni tüdruk soovib autot ja mõni poiss kudumisvardaid,» poetab jõuluvana. Ent on neidki, kes jõulukinki ei soovi. Nad läkitavad lihtsalt jõuluvanale ja Rudolfile häid sõnu.

Jõuluvana kingisoov on suur. Tema ihkab kõikidele lastele tervist ja õnne. «Õnn ei ole lõpp-peatus. Õnn on rändamise viis. Õnn on see, kui mul istub põlve peal laps ja vaatame teineteisele silma sisse. Õnn on päikesetõus, jalutuskäik mööda teed, hingetõmme, hea raamat. Õnn on, kui keegi ütleb: «Sa meeldid mulle.»»