Töövahendusfirmad petavad kergeusklikelt raha välja

Selle aasta algusest on sotsiaalministeeriumile laekunud mõned töövahendusbüroode pettustega seotud kaebused - enamasti on firma võtnud töö vahendamise eest raha, kuigi tal pole tegelikult õigust seda teha.

Ministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialisti Õie Jõgiste sõnul võib töövahendusfirma võtta tasu vaid tööandjalt ja teistelt juriidilistelt isikutelt.

Jõgiste märkis, et tööotsijate käest võtavad tavaliselt ebaseaduslikku tasu need firmad, kes pole sõlminud lepinguid tööandjatega.

«Tavaliselt sellised töövahendusbürood avaldavad töökuulutusi, kus pole märgitud tööandjate kontaktandmeid. Selleks, et saada tööandja kontaktandmeid, on tööotsijad sunnitud pöörduma büroo poole, kus nendega sõlmitakse kõigepealt leping ja alles seejärel saavad nad vajalikud kontaktid,» selgitas ta.

Ministeeriumile laekunud kaebuste tulemusena on üks firma juba kustutatud majandustegevuse registrist, veel ühe firmaga tehakse sama juba sel nädalal.

«Meie poole pöördus naine, kes tahtis saada Aulerix OÜ kaudu välismaale tööle. Talle pakuti tööd ühes Soome hotellis. Temaga sõlmiti leping ja võeti ebaseaduslikult 3000 krooni. Tööandjaga tal aga kohtuda ei õnnestunudki,» rääkis Jõgiste.

Tema sõnul helistasid ministeeriumi töötajad asja uurimise käigus eeldatava tööandja telefoninumbrile ja said teada, et tegelikult on tegemist Soome töövahendusbüroo numbriga. Aurelix OÜ-ga polnud polnud see Soome firma aga kuidagi seotud ning Eestist pärit tööotsijast polnud nad samuti teadlikud. Soomlased pakkusid, et Aurelix OÜ võttis nende kontaktandmed ehk lihtsalt internetist.

Jõgiste sõnul kasutataksegi sääraseid petuskeeme tavaliselt välismaale tööle soovijate peal. Töövahendusfirmad kasutavad ära inimeste teadmatust oma õigustest. «Raha võetakse isegi sel juhul, kui firmal pole kontakti tööandjaga ja info on võetud lihtsalt internetist,» märkis Jõgiste, lisades, et isegi siis, kui firmal on sõlmitud leping tööandjaga, pole tal õigust küsida raha tööotsija käest.

Tema sõnul võetakse 15-minutilise konsultatsiooni ja arvuti abil niigi kergesti leitava info eest klientidelt sageli 2000 kuni 6000 krooni. Nii info pakutavate vabade töökohtade kohta kui ka konsultatsioon peaks aga olema inimestele tasuta.

«Kui teile üritatakse peale suruda mingit lepingut, tuleb alati täpsustada selle eesmärki. Tavaliselt kohustab leping töövahendusfirmat pakkuma infot vabade töökohtade kohta, mis peaks olema tasuta,» ütles ta.

Töövahendusfirmal on õigus küsida raha vaid lisateenuste eest, näiteks lennukipiletite broneerimise eest. «Kuid küsimus on selles, kas tööotsija tahab, et firma broneeriks talle 2000-6000 krooni eest lennukipileti,» lisas Jõgiste.

Täiendavat infot välismaal töötamise kohta leiab aadressil www.eures.ee.