Kriisi ajal jäävad töötajate hingehädad tähelepanuta

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna töökohta on praegu keeruline vahetada, jääb tööstressi langenu justkui lõksu.
Kuna töökohta on praegu keeruline vahetada, jääb tööstressi langenu justkui lõksu. Foto: Marina Puškar

Tööinspektsiooni peadirektori Katrin Kaarma sõnul esineb tööstressi Eestis üha enam. «Tegelikult on kogu meie tööelu muutunud pingelisemaks, töö on muutunud keerukamaks ja lisaks kasvab tööstress majandusolukorrast tingituna,» tõdes ta.


Pealegi on inimestel praegu keeruline töökohta vahetada. «Inimesed on justkui lõksus. Kui juht ei sobi, töö ei sobi, töö on liiga pingeline, siis ära minna ka kardetakse,» märkis Kaarma.

Tema sõnul peegeldavad juhid raskes olukorras oma negatiivsed emotsioonid töötajatele, kuid ei tule neid emotsioone pärast leevendama, kui neil endal hakkab juba paremini minema.

Üks olulisemaid vigu on Kaarma väitel praeguse olukorra käsitlemine paratamatusena, selle asemel et murelikku töötajat aidata. Või siis võrreldakse stressis alluvat kellegi teisega, kes paremini hakkama saab, unustades, et inimesed on erinevad.

Teise veana tõi Kaarma välja tendentsi, et kriisiajal suureneb autoritaarne juhtimine. Pikaajaline tööstress võib aga põhjustada tõsiseid tervisehäireid. Kaarma sõnul on stressiga seostatud nii vaimse tervise probleeme kui ka luu- ja lihaskonna vaevusi, samuti südame- ja veresoonkonna haigusi.

Et targa sekkumisega saab olukorda parandada, on tööinspektsioon alustanud tööstressivastase teavituskampaaniaga ning loonud ettevõtete jaoks küsimustiku, mis võimaldab hinnata töötajate stressi tekitavaid tegureid.

Kaarma sõnul peab tööandja seisma hea selle eest, et töötajat miski ei kahjustaks, ja töökeskkonna riskianalüüs on kõigile kohustuslik. Samas on tema sõnul seaduses täpselt ära toodud vaid kaks psühhosotsiaalset riski, milleks on monotoonne töö ja üksi töötamine. Seetõttu jäetakse sageli muud riskid tähelepanuta.

Siiski arvas Kaarma, et kohe ei tahaks jõuga ja seadusega tööstressiga seotud riskide hindamist peale suruda – kõigepealt tuleks tööandjad hoopis välja õpetada. Nii pakubki inspektsioon Euroopa sotsiaalfondi toel töökeskkonna spetsialistidele tööstressi koolitust.

Praegu on sellel osalenud näiteks politsei, EMT, Norma, Printal, Eesti Energia, ABB, Ensto Ensek, Balbiino, Reval Hotell Grupp. Esimesed stressiküsitluste tulemused peaks koolitusel osalenud ettevõtetes selguma juba mai alguses.

Eesti Posti personalispetsialist Pirjo Falten tunnistas, et varem on ettevõttes psühhosotsiaalseid riske vähe analüüsitud ning seega oli koolitus tööstressi probleemi teadvustamise seisukohast kasulik. Kuigi firma on ennegi iga kahe aasta tagant läbi viinud töörahulolu uuringut, pole selle raames nii põhjalikult stressiga seonduvat analüüsitud, kui vastvalminud küsimustik võimaldab.

Mujal maailmas, näiteks Suurbritannias, on Kaarma sõnul häid näiteid selle kohta, kuidas tööstressi põhjuste väljaselgitamise järel on inimeste rahulolu suurenenud ning haiglad tänu töötajate haigestumise ennetamisele kulusid kokku hoidnud.

Inspektsiooni mullu töö­stressi uuringu läbiviimisel abistanud rakendusuuringute keskuse Centar vanemanalüütik Janno Järve märkis, et kui oma töötajatega tegeldakse ja neile antakse võimalus kaasa rääkida, suurendab see ka motivatsiooni. Tööstressi ärahoidmine pole tema sõnul vajalik üksnes töötajate haigestumise ja lisakulude vältimiseks, vaid ka tulude suurendamiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles